Olümpiamälestus: esimene eestlane 2008. aasta Pekingi OMi pjedestaali kõrgeimal astmel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Silver Tabo
Copy
Aivo Normak (paremal) koos olümpiavõitja Gerd Kanteriga.
Aivo Normak (paremal) koos olümpiavõitja Gerd Kanteriga. Foto: Erakogu

Postimehe ja EOK koostöös valminud olümpiarubriigis jagab oma olümpiamälestust EOK kommunikatsioonijuht ja endine Eesti kergejõustikuliidu peatreener Aivo Normak.

«Olen käinud paljudel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, nende seas kahtedel olümpiamängudel. Vahvaid lugusid ja juhtumisi tiitlivõistlustelt on palju, kuid minu jaoks isiklikult on erilisem neist see, mis juhtus aastal 2008 Pekingis.

Olin sellel ajal ametis Eesti Kergejõustikuliidus peatreenerina ja seeläbi sain olla Pekingi OMil ka meie kergejõustikukoondise juht. Päevad olid täis erinevaid toimetusi, sealhulgas tuli enne võistluste algust kindlasti käia kohal ka erinevates treening- ja võistluspaikades, et sportlastele treeneritele kohapealsetest oludest hiljem ülevaade anda.

13. august oli see päev, kui umbes ühe tunni jooksul oli võimalus tutvuda Pekingi Olümpiastaadioniga. Staadioni abiruumide ja võistluspaikade tutvumise kõrvalt kasutasin juhust ja lasin ennast pildistada peatribüüni ees oleval autasustamise pjedestaalil. Olin esimene eestlane, kes Pekingi olümpiastaadioni pjedestaali kõrgeimal astmel seisis. Loo kulminatsiooniks on aga see, et 4 päeva hiljem seisis täpselt sama kohapeal, olümpiamängude pjedestaali kõrgeimal astmel, olümpiavõitjana kettaheitja Gerd Kanter!

Minu jaoks isiklikult on Gerdi olümpiavõitjaks tulek oluline ja eriline eelkõige seetõttu, et sain olla olümpiavõidu sündimise juures… ja seda kõike 19. augustil 2008. aastal, päeval, kui tähistasin ka oma kolmekümnendat sünnipäeva. See ei lähe meelest!»

Jaga sinagi oma olümpiamälestust Olen Olümpiafänn Facebooki lehel ja võit võita vinge LED teleri!

Tagasi üles