Vehklemine - duellide keelamisest Eesti medalimasinani

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Silver Alt.
Silver Alt. Foto: Graafika

Postimees tutvustab Rio olümpial eestlaste jaoks eeldatavalt enim huvipakkuvaid alasid, kus meie sportlastel on head võimalused rääkida kaasa medalite jagamisel. Seekord on vaatluse all Eestile rohkelt medaleid toonud vehklemine, kitsamalt epee.

Viimati triumfeeris Eesti epeenaiskond (Irina Embrich, Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk) juunis Euroopa meistrivõistlustel, läbi aastate on medaleid võidetud rohkelt nii võistkondlikult kui ka individuaalselt. Postimees annab ülevaate, mis alaga tegu ning mida Rio mängudel vehklemist vaadates jälgida.

Ajalugu

Sportlik vehklemine sai alguse Inglismaal 16. sajandil ja Prantsusmaal eriti Louis XIV õukonnas 17. sajandil, mil see oli ainult aadlike ja õppurite privileeg. Vehklemises on endiselt liigutusi ja reegleid, mis on pärit tollest ajast. Spordialaks muutus vehklemine 19. sajandil, kui duellide pidamine Euroopas keelati.

Tagasi üles