Kettaheide – antiiksest spordialast Eesti medalialaks

Illustratsioon: Pm

Postimees jätkab ülevaadet spordialadest, mis peaksid eestlastele Rio olümpiamängudel kõige rohkem põnevust pakkuma. Tänu Gerd Kanterile ja varem Aleksander Tammertile on kettaheide püsinud Eesti spordisõprade suures huviorbiidis juba üle kümne aasta ning samamoodi on ka sel nädalal algavatel Rio mängudel. Lisaks tundub, et ka tulevikus on eestlastel põhjust seda ajaloolist spordiala jälgida.

Postimees tegi ülevaate Eestile palju kulda ja karda toonud ala ajaloost, uuris, mida tavaline spordisõber kettaheite võistlust jälgima asudes teadma peaks.

Ajalugu

Kettaheide on ajalooline olümpiaala, mis oli kavas juba esimestel mängudel, 1896. aastal Ateenas. Naised lubati esimest korda kettaringi 1928. aasta Amsterdami OMil. Ala ajalugu ulatub aga veelgi kaugemale ja ketast lennutati juba antiikses Kreekas.

Olümpiamängudel on riikidest läbi ajaloo kõige edukam olnud USA, kelle sportlased on kettaheites koju viinud 15 kuld-, 12 hõbe- ja 13 pronksmedalit.

Kettaheide on olnud väga edukas ala ka eestlastele ja medal on võidetud kolmelt olümpialt järjest. 2004. aastal Ateenas sai Aleksander Tammert kaela pronksi, 2008. aastal Pekingis võitis Gerd Kanter kulla ning 2012. aastal Londonis tõusis Kanter poodiumi kolmandale astmele.

Hästi on käinud ka leedulaste käsi.