Kahesoolised sportlased tõusevad olümpial fookusesse (2)

Mariel Gregor
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
India sprinter Dutee Chandi saab näha Rio mängude naiste 100 meetri jooksus.
India sprinter Dutee Chandi saab näha Rio mängude naiste 100 meetri jooksus. Foto: SCANPIX

Naiste 800 meetri jooksu maailmameister Caster Semenya on kuulsaim kahesooline või vahesooline sportlane (kelle testosterooni tase on loomulikult kõrgem ehk kellel esineb hüperandrogenism ja kelle sootunnused erinevad tavapärasest), kes olümpial osaleb. Lõuna-Aafrika Vabariigi jooksja pidi pärast 2009. aastal MM-tiitli võitmist läbima nii-öelda sootesti, sest levisid kahtlused tema soo suhtes. Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) lubas pärast uuringuid Semenyal võistlemist jätkata.

Samas on 25-aastase Semenya ja veel mõne teise sarnase probleemiga sportlaste tulevik praegu lahtine. Eelmisel aastal otsustas Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus (CAS), et IAAFi kehtestatud reeglid seoses naissportlaste hüperandrogenismiga tuleb üle vaadata.

CAS sekkus teemasse India sprinteri Dutee Chandi pärast, kes sai 2014. aastal võistluskeelu, sest põrus sootestis ja pidi vahele jätma nii Briti Ühenduse mängud kui ka Aasia mängud. Chand kaebas IAAFi kohtusse ja sai seal võidu. CAS tühistas Chandi võistluskeelu, käskis IAAFil oma vastavad hüperandrogenismi reeglid kahe aasta jooksul üle vaadata ja praegu sellekohased reeglid ei kehtigi. 

CASi väitel ei suutnud IAAF toona tõestada testi valiidsust ega ka väidet, et kõrge testosteroonitase naistele üldse eelise annab. Kohus andis IAAFile teaduslike tõendite esitamiseks aega 2017. aasta juulini. Vastav reegel lubas naistel võistelda siis, kui nende testosterooni tase on alla kümne nanomooli liitri kohta.

Praegu on seega nii-öelda reegliteta periood ja kui konkurendid kardavad, et ei saa Semenyale jooksurajal mingi nipiga vastu, siis teised pelgavad, et tema head tulemust võivad jutud Semenya soo kohta taas varjutama hakata.

Kui pärast 2009. aasta tiitlit pole Semenya enam kuldse tabamuseni jõudnud (2011. aasta Daegu MMil võitis ta hõbemedali ja hõbeda sai ta kaela ka 2012. aasta Londoni OMil), siis Rio OMi aastat on ta alustanud suurepäraselt ning on 800 meetris kindel kullafavoriit. Peale 800 meetri on Semenya täitnud olümpianormi ka 1500 meetris ja 400 meetris. Tehes seda seejuures Lõuna-Aafrika meistrivõistlustel ühel päeval.

Suurbritannia jooksukuulsus Paula Radclifee ütles hiljuti, et «kui Semenyale on Rios kuld garanteeritud, siis pole see enam sport». Hiljem proovis ta öeldut pehmendada, väites, et osa jutust läks tõlkes kaduma: «Mida ma öelda soovisin, oli see, et olukord on keeruline ja kuidas leida selline lahendus, mis kellegi tundeid ei riivaks.»

USA 1500 meetri jooksja Shannon Rowbury leiab, et Semenya ei peaks naistega koos võistlema. «See seab ohtu kogu naiste spordi au, kui kahesoolised sportlased võistlevad geneetiliste naiste vastu,» ütles ta kodumaise meedia vahendusel. «Caster on suurepärane inimene ja mul pole tema vastu mitte midagi, kuid meil on juba tavaks, et mehed ja naised võistlevad eraldi ja seda peaks austama. Naised on väga palju oma õiguste nimel võidelnud, et nad üldse saaksid võistelda, ning nüüd seavad kahesoolised ja transsoolised sportlased selle ohtu. Ma ei pea seda õigeks,» sõnas ta.

1980ndate aastate kuulsaim kahesooline kergejõustiklane Maria José Martínez-Patiño Hispaaniast põrus omal ajal samuti sootestis ja kaotas koha koondises. Nüüd töötab ta Vigo ülikooli sporditeaduste instituudis ja on ROKi nõuandja. Martínez-Patiño pooldab testosterooni tasemele piirnormide kehtestamist. «Spordis on kellelgi alati mingi eelis ja seda on tihti väga raske kindlaks teha. Meil peavad olema kindlad reeglid, mis kehtivad kõigile,» rääkis ta USA Today vahendusel. Kõige keerulisem on tema sõnul selliste reeglite kehtestamine, mis ei rikuks kõnealuste sportlaste inimõigusi, ent oleksid samas ausad konkurentide suhtes.

Dr Joanna Harper, kes on kahesooliste inimeste teemaga kaua tegelenud, usub, et Semenya selleaastased head ajad on just testosterooni piirnormi vabakslaskmise tulemused, ja nimetab teda «püüdmatuks». Harper usub koguni, et Semenya jookseb Rios üle 1983. aastast püsiva naiste 800 meetri maailmarekordi 1.53,28. Semenya isiklik (ja maailma hooaja tippmark – M. G.) on selle aasta juulis joostud 1.55,33.

«Spordis võib teatud eeliseid lubada, aga kuskilt läheb piir. Näiteks lubatakse vasakukäelistel söötjatel pesapallis võistelda, aga raskekaalupoksijaid ei panda ju kergekaalupoksijatega vastamisi. Siis on vaja juba eraldi kategooriaid,» toob Harper näite.

Endine jooksja Bruce Kidd, kes on sporditeaduste professor ja Dutee Chandi nõuandja, leiab, et Semenya ja Chand tuleks rahule jätta. «Nad võistlevad oma keha normaalse testosterooni tasemega, mitte ei tõsta seda kunstlikult. Nad võistlevad ausalt, miks neid selle eest taga kiusatakse,» ei mõista ta.

Transsoolistele sportlastele (kes sünnijärgselt olid mehed) kehtivad aga testosterooni piirnormi reeglid edasi ja nemad ei tohi naiste seas võistelda, kui nende testosterooni tase on liiga kõrge.

«Mu unistus on saada olümpiavõitjaks, maailmameistriks ja saada maailmarekord enda nimele,» on Semenya ise öelnud. MM-tiitel on tal juba olemas ja kaks ülejäänud soovi võivad täituda Rios. Ent tema ja teiste sama eripäraga sportlaste tulevik spordis on kõike muud kui kindel.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles