Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/03/30/3919655t1h93d6.jpg)
/nginx/o/2016/08/04/5686403t1hd087.jpg)
Heiki Nabi (31) on nii kogenud sportlane, et tundub isegi imelik, et Kreeka-Rooma maadluse raskekaallane läheb alles elu teisele olümpiale. Enne 2012. aasta Londoni mänge teda Eestis suureks olümpialootuseks ei peetud, aga nüüd on olukord teine. Mees, kes on neli hooaega järjest vähemalt ühe tiitlivõistluste medali koju toonud, tuleb lihtsalt favoriitide sekka paigutada. Iseasi, kas see homme Rio poole teele asuvale Nabile meeltmööda on.
Maadlus on ala, kus pimedal õnnel on suur roll. Kaalumisele järgneva loosimise põhjal ei jagata küll otseselt väärismetalli, aga võimalik medaliteekond võib fortuuna soovil muutuda mitu korda raskemaks. Tervisega on sama lugu. Vaevalt, et Nabi oleks hiljutises Valgevene laagris põetud keskkõrvapõletikku vältida saanud, aga tõbi tuli kallale ja sellega tuleb leppida. Tuleb vaid loota, et see 15. augustil enam Hiiumaalt pärit vägilasele mõju ei avalda.
2012. aastal arenguredelil suure sammu astunud Nabi võtab intervjuus Postimehele neli edukat hooaega kokku ja avaldab lootust, et võimalikud reeglimuudatused aitavad tal karjääri pikendada.
*Kas Londoni olümpiahõbe on sinu jaoks kõvem saavutus kui kaks maailmameistritiitlit?
Ei tea, kas see on otseselt kõvem tulemus, aga olümpia on igas mõttes kõige suurem võistlus, mis meil saab olla. Aga MM-kullad on ka hästi meeles. Tõsi, teisel korral võeti esikoha saanud iraanlane (Amir Aliakbari – toim) maha, nii et see oli kuidagi teistmoodi. Vähemalt sain esimese MM-tiitli ja olümpiahõbeda puhul vahetut emotsiooni tunda.
*Nüüd teavad sind kõik, aga Londoni medalit ju keegi otseselt ei lootnud.