Medal käes! Perekond Nurmsalu saab lõpuks magada

Kahevõistleja Kaarel Nurmsalu pärast Otepää juunioride MMil pronksmedali võitu koos isa Toomasega suure saavutuse üle rõõmustamas. Foto: Liis Treimann

Kui tundub, et kogu maailma ootused on langenud just sinu õlgadele, on kerge murduda.  «Ma ei oska seda isegi mitte sõnadesse panna, milline pingelangus mul on,» õhkas juunioride MMil kahevõistluses pronksi võitnud Kaarel Nurmsalu.

Nurmsalu maandub Tehvandi hüppestaadionil 96,5 meetri kaugusele ja hakkab juba mõni minutit pärast maandumist kalkuleerima: «Kas sellest piisab medaliks? Kas keegi rikub täna minu unistuse? Kes seda teha võiksid?»

Samal ajal närib tema isa Toomas Nurmsalu eemal närviliselt küüsi: «Hüpe oli ideaalsest kaugel! Kaks meetrit pikemat sooritust olnuks vaja!»

Järgneb poolteist tundi arvutamist, kalkuleerimist, taktika paikapanemist, närveldamist.
Mida teevad teisel kohal olev sakslane Johannes Rydzek ja sloveen Marjan Jelenko? Mis on nende taktika?

Üheskoos otsustatakse oma sõitu teha. Kui kindel favoriit Rydzek eestlase kinni püüab, peaks Jelenko end juba ära kõrvetanud olema. Medal peaks käes olema. Ainuke mure on imesõitjana tuntud norralane Ole Christian Wendel, kes stardib 2.40 pärast eestlast. On see ikka piisavalt turvaline edu?

Täpselt kell kolm antakse Nurmsalu senise karjääri tähtsaimale võistlusele start. Kaotada pole midagi peale … unistuste medali. Kogu 2,5 km ring on toetajatega kaetud – ema Elle, vend Kristjan, naabrimees Pavo Raudsepp, väikeõde Kerstin, klassikaaslased, sõbrad. Kümme inimest jooksevad Nurmsaluga tõusudel kaasa. Nad ju teavad, kui raske on sellel 19-aastasel mehel murdmaarajal kannatada. Ka neil on hirm, et edu sulab.  

Ent mis toimub sõidu käigus? Mida tunnevad isa-poega Nurmsalud?

Esimene ring, 2,5 km: Kaarel Nurmsalu jõuab esimese tõusu lõppu ja annab endale lubaduse: «Ma ei anna seda medalit käest! Täna on see medal minu, maksku mis maksab!» Eemalt on aga ähvardava kiirusega lähenemas Rydzek ja Jelenko. Nurmsalu 28-sekundiline edu aina väheneb.

Teine ring, 5 km: Rydzsek ja Jelenko püüavad Nurmsalu kinni ja lähevad möödagi. «Kuidas nad juba sinna jõudsid? Kuidas ma niimoodi uimerdama jäin?» mõtleb Kaarel Nurmsalu justkui vati sees olles. Mis veelgi hullem, isa Toomas hõikab kõrvalt: «Wendel tuleb tagant – 1.28 on edu.»

Kaarel Nurmsalu arvutab: «Kaks ringi sõidetud ja ta on minuti maha võtnud. Stardis oli vahe 2.40. Selge – pärast viimast ringi jääb mulle veel edu.»

Kolmas ring, 7,5 km: «Norra rong tuleb, Norra rong tuleb!» karjub Kristjan Nurmsalu oma väikevennale. Wendeliga on vahe vähem kui minut. Ryd­zek on oma teed läinud, Jelenkoga on vahe 8,4 sekundit. Noor Nurmsalu ei kuule enam midagi, sest raja peal jookseb kümme inimest temaga kaasa. «Kuidas end säästa ja võimalikult kiiresti finišisse jõuda?» mõtleb ta kustunult.

Neljas ring, 10 km: «Nüüd on 90-protsendilise tõenäosusega medal minu. Enam ei tohiks ma seda kaotada,» veeretab Kaarel Nurmsalu peas mõtteid ja paneb viimase välja.

Toomas Nurmsalu aga vajub mõtteisse: «Mis toimub? See pole ju normaalne! Mul ei ole isegi inimese tunne enam! Kolme päeva jooksul olen ainult paar tundi maganud. Vähemalt medal peaks nüüd kindel olema.»

Finiš: Rydzek tuleb kindla liidrina, Jelenko kaotab 47,7 sekundiga, kolmas on Nurmsalu +1.02,5, neljas Wendel +1.20,6. «Tehtud! Medal on käes! Eesmärk täidetud,» mõtleb Nurmsalu ja tõstab finišijoonel võidu märgiks käed.

Õnnelikult hüppavad õhku ka kõik ülejäänud rajal olnud Nurmsalud. Lõpuks saavad unetud ööd läbi! Kõige hullemini elas pinget üle Kaarel Nurmsalu algklassiõpetajast ema Elle. Vend Kristjani sõnul ei saanud ema terve viimane nädal sõba silmale. «Õnneks mul endal polnud midagi – ega ma ise võitlema pidanud,» muigab laskesuusataja Kristjan Nurmsalu.

Mis edasi saab, polnud vähemalt eile oluline. Üks eesmärk täidetud, on aeg väikseks puhkuseks.
«Ma olen nii laisk inimene, et ei viitsigi mõelda. Juunioride MMil annan endast maksimumi ja siis tahaksin nädalase puhkuse võtta,» muigab Kaarel Nurmsalu, kes teeb täna kaasa ka suusahüpetes.

Proovihüppeid ta enda sõnul tegema ei hakka. «Kas hüppemäel pole võimalik medalit võita?» vastab Nurmsalu soovitusele, kas poleks parem keskenduda laupäevaseks sprindivõistluseks. «Tahaksin lihtsalt näha, kus ma nendega võrreldes asun.»

Kaarel Nurmsalu

•    Pikkus: 183 cm

•    Kaal: 68 kg

•    Treenerid: soomlane Petteri Kukkonen, esimene treener Hillar Hein, osaliselt töötab treenerina ka isa Toomas.

•    Perekond: treenerist isa Toomas, algklassiõpetajast ema Elle, laskesuusatajast vend Kristjan ja õde Kerstin (7).