Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/09/5705781t1h343e.jpg)
Olümpiamängudel näeb ikka oma ala tippe. Erandiks on siinkohal küll jalgpall, kuid seal näeb parimaid kuni vanuseni 23 aastat ja ehk ka mõnd superstaari nagu sel korral Neymari. Siiski on üks ala, kus olümpiavõitjaks tulevad sportlased, kes ei ole oma ala absoluutsed tipud. Loomulikult käib siinkohal jutt poksist. Rio ajaks said profid küll loa olümpial osaleda, kuid lõpuks tuli neid kohale vaid kolm ja tegelikult on see ikka pidu amatöörpoksijatele, kes teenivad ametivendadega võrreldes piskut.
Rahvusvaheline Poksiliit AIBA leidis veidi enne olümpiat, et sel korral võivad peale amatööride ringi astuda ka elukutselised poksijad. Loodeti, et osalemislubaduse teevad teoks sellised staarid nagu Vladimir Klitško, Manny Pacquiao ja Amir Khan.
Lõpuks midagi säärast ei juhtunud ja proffidest tulid kohale vaid kamerunlane Hassan N’Dam, tailane Amnat Ruenroeng ja itaallane Carmine Tommasone. Kuigi rahvusvahelisel tasemel on tegemist suhteliselt tundmatute poksijatega, on nende nimed nüüd ajalukku raiutud, sest nad on esimesed profipoksijad olümpiamängude ajaloos.