Eesti vabatahtlikku rööviti Rios relva ähvardusel: kui kott käes, tahtis jalanõusid ka

Rio politsei. Foto: SCANPIX

Rio olpümpial vabatahtlikuna töötav Margus Kaldoja pidi üle elama äreva hetke, sest langes olümpialinnas relvastastud röövi ohvriks ning jäi ilma oma seljakotist. Kaldoja kirjeldas juhtunut oma Facebooki lehel.

«Kuna peale südaööd kiirbusside peatuse lähedal satub neid busse päris harva, siis tuli pähe selline mõte, et miks mitte minna natuke kodule lähemale järgmisesse peatusesse, kus ka busse liigub rohkem ja peale saamise tõenäosus suurem. Istusin siis seal peatuses ja ootasin, kui äkki jäi üks mootorratas seisma ja tagumine tüüp hüppas maha, võttis taskust relva välja ja ütles, et anna oma kott siia. Algul ei saanud päris täpselt aru ka, mis ta tahab, aga kui ta oma toruga seal vehkima hakkas siis jõudis alles kojale, mis tal vaja on. Natuke proovisin vaielda ka temaga, et veidi aega võita ja mõelda mida teha, aga tüüp muutus järjest närvilisemaks ja ei teadnud ju ka, kas tal seal püssis midagi sees ka on või vehib niisama. Korraks käis peast läbi mõte, et hüppaks paar sammu tagasi sõidutee peale, et äkki siis ehmatavad ära, sest autosid liikus päris palju. Paraku oli aga täpselt selja taga mingi puu nii, et sellest plaanist ei saanud asja. Kui kott käes, siis tahtis jalanõusid ka saada ja et ma taskud ette näitaks. Seal ma hakkasin juba vastu, sest telefoni oli mul juba rohkem vaja ka ilma sussideta oleks kuidagi nõme edasi tegutseda. Kuna ratta seljas olnud tüübil hakkas juba kiire ja ta tahtis minema minna, siis ta jõudis möödaminnes taskust telefoni haarata, aga see kukkus maha ja kui ta üles võttes nägi, et klaas oli katki läinud, siis õnneks jättis selle maha. Kotis õnneks midagi väga kallist ei olnud. Kõige rohkem ongi kahju kotist endast ja pangakaardist,» kirjeldas ta juhtunut.

«Kuna kotis oli ka olümpia akrediteerimise tunnistus, siis hommikul sai kohe hakatud selle murega tegelema, et see uus saada, muidu ei saa enam töö juurde sisse. Selle asja lahendamisega läks isegi üle ootuste kiirelt: pool tundi ja uus tõend juba kaelas.»

Seejärel läks Kaldoja politseisse ning teha reisikindlustuse jaoks avaldus. Seal läks üüratult aega. «Kui lõpuks leti taha sain ja oma mure ära rääkisin, siis hakkas asi juba sujuma, ainult veerand tundi otsiti veel õiget paberit taga ja umbes poole tunni pärast oligi avaldus tehtud ja paber käes, et olen kohaliku kogukonna elujärje parandamiseks oma arvestatava panuse andnud. Igav siinkandis ei hakka vist niipea,» lisas ta.