Kuninganna alustab täna, Eestil oma lootused

Gerd Kanter Rios enne kettaheite eelvõistlust.

FOTO: Tairo Lutter

Täna algavad Rio olümpial spordialade kuningannaks nimetatud kergejõustiku võistlused. Postimees püstitas kuus küsimust, millele vastuse saamist tasub olümpiavõistluses jälgida suure tähelepanuga. 

Tellijale

Kas Kanter päästab taas Eesti kergejõustiku?

Kuigi Gerd Kaneril on tänavusest suvest taskus EMi pronksmedal, on kogu hooaeg kulgenud üle kivide ja kändude ning olümpiamedaliväärilist heidet ei paista justkui kusagilt. Kuid… nii on olnud ka mitmel varasemal hooajal.

Kettaheitjad jagunevad üldiselt kahte gruppi. Ühes on mehed, kes saavutavad  väiksematel jõuproovidel ideaalsetes oludes suurtulemusi, ent tiitlivõistlustel jäävad sellest tasemest kaugele. Teised – valdavalt kogenumad heitjad – suudavad aga just tiitlivõistluste rutiinis, kus staadionil tuleb koguneda juba oma poolteist tundi enne võistlust, oodata ühes ja teises kohas ning lõpuks sellise tuulega, mis ideaalsetest oludest kaugel, anda endast maksimumi. Medaliheitlusse sekkuvad ju ikka ühed ja samad mehed.

Kanter on treeningutel suurvõistlustega kaasnevaid olukordi läbi mänginud ning suudabki just sellistel võistlustel hiilata. Seepärast ei maksa väga heituda ka tema viimase testvõistluse kasinast tulemusest.

Karjääri jooksul 11 tiitlivõistluste medalit võitnud Kanteril pole Rios madalamat eesmärki kui medal. Kui kõik sujub normaalselt, peaks ta olema laupäevases lõppvõistluses suures mängus. Ja üks küsimus veel: mida suudab Kanteri tuules Martin Kupper?

Kas Rasmus Mägi jõuab finaali?

Möödunud aasta Pekingi MMini kulges Rasmus Mäe karjäär nagu ilusas muinasjutus. Tulemustel põhinev arengukõver näitas stabiilset tõusu ning vähemalt Euroopa tõkkejooksjate seas kuulus ta kindlalt eliiti. Pekingis ei õnnestunud aga Mäel maailma absoluutsesse paremikku murda, tänavusel EMil piirdus ta pettumusena samuti poolfinaaliga. Ka pole tänavused tulemused olnud ehk päris need…

Tagasi üles