Neli aastat targemad mehed tõusid koos olümpiapjedestaalile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Kalvet, Mariel Gregor
Copy
Andrei Jämsä (vasakult), Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo koos OM-poodiumil.
Andrei Jämsä (vasakult), Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo koos OM-poodiumil. Foto: Tairo Lutter

Neli aastat tagasi Londoni olümpiamängudel esimesena medalita jäänud paarisaerulise neljapaadi sõudjad olid seejärel teelahkmel. Kuidasedasi? 2012. aasta septembris võideti veel EM-kuld, kuid leiti siiski, et maksimum on selles koosseisus käes ja suurt medalit ei ole võimalik püüda. Neli aastat hiljem on Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taismoo taas koos paadis ning Rio olümpiapronks on tõsiasi.

Pärast 2012. aasta EMi olidki mehed teelahkmel. Mõtteid oli palju. Kõik sõudjad on aastate jooksul tunnistanud, et suure spordi juures hoiab neid eelkõige olümpiamedali võitmise võimalus ja see sundis kõiki pingutama.

2013. aasta alguses harjutasid Jämsä ja Endrekson Tatjana Jaansoni juures ning Raja ja Taimsoo jätkasid Killingu juhendamisel. Lõpuks pandi Killingu käe all kokku neljapaat, kus istusid veel ka Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson. Uus neljane oli kahel MMil järjest viies ja Endreksoni-Jämsä kahepaat ei saanudki end korralikult liikuma ehk taas oldi lõhkise küna ees. Poolteist aastat enne olümpiat istusid Taimsoo, Endrekson, Raja ja Jämsä taas koos maha ja matsid sõjakirve. Kui Eestis on olemas neli meest, kes on võimelised koos olümpiamedalit võitma, siis lihtsalt tuleb ühte paati istuda.

Nii mindigi koos juba mullusele MMile, kus võideti samuti pronksmedal. See oli Eestineljapaatide esimene maailmameistrivõistluste medal üheksa aasta pikkuse pausi järel. Säravad mehed tunnistasid kui ühest suust, et võrreldes Londoni olümpiamängudega on kõik justkui teine ja paat lippab paremini kui kunagi varem. Avastati justkui mingi müstiline X-faktor, mis jäi eelmisel olümpial püüdmatuks.

Tagasi üles