/nginx/o/2011/01/28/506561t1h0327.jpg)
«Seda medalit oli lihtsam võita, sest ma ei pidanud murdmaad sõitma!» muigas kahevõistleja Kaarel Nurmsalu pärast seda, kui oli juunioride MMil ka suusahüpetes pronksmedali võitnud.
«See oli alles mu esimene rahvusvaheline hüppevõistlus»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähistaevas, neljakraadine talveilm ja eestlastest suusahüppefännid. Või õigemini – Nurmsalu fännid. Milline imeline päev kodupubliku ees medali võitmiseks! Paremaid olusid ei oskaks ilmselt keegi uneski näha.
Võitnud neljapäeval kahevõistluses pronksi, tegi Nurmsalu koos sõpradega nalja: «Neljapäeval võidan kahevõistluses pronksi, reedel suusahüpetes hõbeda ja laupäeval kahevõistluse sprindis kulla!»
Eile õhtul aga selgus, et asi oli naljast kaugel. Esimeses voorus hüppas Nurmsalu 93,5 meetrit, teenis 121,5 punkti ja läks kolmandaks. Kullast lahutas 8,5, hõbedast kolm ja neljandast kohast vaid punkt.
«Medal on võimalik,» mõtles Nurmsalu ja teenis oma isalt Toomaselt ja soomlasest treenerilt Petteri Kukkonenilt korraliku peapesu: «Mida sa teed, Kaarel? Äratõuget polnud ju üldse! Võta end kokku!»
Mäerekord
Enne Nurmsalu teist hüpet võttis võistlus huvitava pöörde. Austerlane Stefan Kraft hüppas mäerekordi 100 meetrit ja Nurmsalu medalivõit tundus kahtlane. Neljas koht? Viies koht? Kuues koht? Needki tulemused olnuksid rohkem, kui keegi oodata oskas…
«Ja nüüd meie oma mees Kaarel Nurmsalu! Elage talle kaasa!» hüüatas võistluste teadustaja Tehvandi K90 hüppemäel. Nurmsalu võttis hoogu, tõusis lendu ja… juba poole hüppe peal hüüatas keegi publikust: «Tehtud!»
Nurmsalu maandus 96 meetril ja haaras seejärel mõlema käega peast. 249 punktiga teisele kohale! Aga kaks hüppajat oli veel tulemas – mida nemad suudavad? Kas tuleb medal või ei? Mis värvi medal?
Teist kohta hoidev prantslane Alexandre Mabboux maandus vaid 86 meetril ja eestlased juubeldasid. Nurmsalu tõstis käe ja viibutas rahulolevalt rusikat. Medal on käes! Juba teine medal! Aga kas pronks või hõbe?
Naeratades jälgis ta liidripositsioonil olnud bulgaarlast Vladimir Zografskit. Viimane ei vääratanud – 95 meetrit ja kindel esikoht. Teine oli Kraft 251 punktiga ja kolmas Nurmsalu 249 punktiga. Neljandal kohal olevat norralast Anders Fannemeli edestas eestlane kaheksa punktiga.
«Seda medalit oli kergem võita. Murdmaad ei pidanud ju sõitma,» muigas Nurmsalu ja lisas: «Uskumatult äge! See oli alles minu esimene rahvusvaheline suusahüppevõistlus. Olen nooremana küll mõnel Soome suusahüppevõistlusel osalenud, aga mitte sellisel tasemel.»
Neljapäeval kahevõistluses samuti pronksmedali võitnud Nurmsalu tunnistas siiralt, et ei osanud suusahüpetest midagi oodata. Koht esikümnes olnuks tema hinnangul unistuste täitumine, poodiumit poleks ta aga uneski osanud näha.
«Tahtsin lihtsalt näha, mis tase on mul võrreldes suusahüppajatega. Siinne tase oli nõrgem, kui ma arvasin. Ma ei pidanud medalile tulekuks isegi mingeid imehüppeid tegema,» sõnas Nurmsalu ja võttis oma võistluse kokku: «Esimene hüpe oli kehva, teine hüpe aga suhteliselt hea juba. Mis sest, et jalg oli juba pehme.»
Seda, et Nurmsalu suusahüpete pronksi järel ala vahetama kipuks, karta ei ole. Samas pole võimatu, et tulevikus kuuleme pigem suusahüpetele keskenduvast Nurmsalust. See tulevik on tema hinnangul aga kaugel.
«Kõik, kes on kahevõistlusest suusahüpetesse läinud, on ühe aasta tipus ja siis kustuvad. Minu selline käik oleks samm karjääri lõpule lähemale. Suusahüpped oleksid varuvariant – kui kahevõistluses kõik tuksi läheb, siis küll seal hakkama saaks!» rääkis Nurmsalu tund pärast võistlust.
Põhjus, miks Tamsalust pärit noormees ala ei kipu vahetama, on tegelikult kinni kilogrammides. Nagu Nurmsalu ise kokku võttis, siis ei läheks suusahüpped tema elustiiliga kokku.
«Et suusahüppajaks saada, peaksin viis kilo alla võtma. Aga ma ei näe kohta, kust seda alla võtta. See on täiesti võimatu missioon!» arvas Nurmsalu ja lisas: «Suusahüpetes on nälgimist niivõrd palju. Mina olen rohkem selline mees, kes ei söö sellepärast, et nälg oleks, vaid sellepärast, et maitseb!»
Lubadusi ei anna
Kui pärast neljapäevast kahevõistluse pronksmedalit teatas Nurmsalu enesekindlalt, et laupäeval on tema distants ehk kahevõistluse sprint, siis eile oli ta märksa tagasihoidlikum. Vaatamata sellele, et eesmärk on ikka sama: hüppemäel võimalikult kaugele hüpata ja 5 km rajal võimalikult palju kannatada. Et laupäevane võistlus on alati tema põhieesmärk olnud, näitas juba seegi, et eile hommikul tegi ta tunniajase murdmaatrenni.
«Mida homne (täna – toim)päev toob? Ma tõesti ei oska öelda, mida ta toob,» sõnas Nurmsalu lubadustest hoidumata ja lisas: «Nägite ju ise ka – sain tänast võistlust vabalt võtta ja tuli medal.»
Loodetavasti tuleb ka täna medal. Ükskõik, mis värvi see ka poleks. Ja isegi kui medalit ei tule, on Nurmsalu juba niigi ajalugu teinud – kunagi varem pole ükski Eesti suusahüppaja võitnud tiitlivõistlustel medalit.
Nurmsalu esimese pronksi järel medalipidu ei pidanud
Pärast kahevõistluse pronksmedalit veetis Kaarel Nurmsalu aega sõpradega ning astus õhtul korraks läbi ka Hermanni pubist, kus tema isa ja toetajad medalivõitu tähistasid.
«Kümme minutit kümme läbi olin kodus. Medalivõitu tähistada ei saanud. Tahtsin tänaseks energiat säästa,» sõnas Kaarel Nurmsalu, kes ka pärast eilset medalit üritas võimalikult kiiresti koju pääseda. «Pean veel dopingukontrolli minema. Kõik see võtab üsna palju jõudu.»
Poja võimalikult kiire kojujõudmise eest hoolitses ka tema isa Toomas, kes pärast teist medalit juba kergeid väsimusmärke ilmutas. Kui neljapäeval tulistas ta rõõmujuubeldusi kui kuulipildujast, siis eile oli märksa tagasihoidlikum.
«Suunake prožektorid Karla treenerite Ristto Pirttimäki ja Petteri Kukkoneni näole. Tänu neile see pronks tuli,» sõnas Toomas Nurmsalu pärast võistlust. «Hüppemäel toimis kogu meie tiim hästi. Liigseid sõnu polnud vaja. Me ei pidanud isegi mitte rääkima – sõnadetagi oli kõik selge.»
Toomas Nurmsalu tänas ka Tehvandi spordikeskuse juhti Alar Arukuuske, kes hoolitses neli aastat tagasi selle eest, et Tehvandile tuleks korralik hüppemägi. Nüüd saab ta aga oma töö esimesi vilju maitsta. Ilma selle mäeta ei saanuks tõenäoliselt eestlased ka juunioride MMilt medalit. «Ma siiralt loodan, et Kaarel tõi härra Arukuusele siit väärilise tasu,» sõnas Toomas Nurmsalu. (PM)