Reportaaž: välismeedia jaht olümpia kolme kõige kuulsama eestlase peale (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mariel Gregor
Copy
Liina, Leila ja Lily Luik rahvusvahelise meedia küüsis.
Liina, Leila ja Lily Luik rahvusvahelise meedia küüsis. Foto: Tairo Lutter / Postimees

RIO OLÜMPIA. Kolmikutest maratoonarid Lily, Leila ja Liina Luik on välismeedia jaoks kahtlemata kõige kuulsamad ja enim tähelepanu saavad Eesti sportlased. Juba kuid enne mängude algust ilmusid neist järgemisi kõikides suuremates ja väiksemates meediaväljaannetes lood.

Nüüd on õed Rios kohal ja siingi on nad tähelepanu keskpunktis, nemad on Eesti koondisest ainsad, kelle jaoks viidi meediakeskuses läbi suur pressikonverents rahvusvahelisele meediale. Ülejäänud atleetidega kohtub meie press ilma suurema kärata olümpiakülas.

Õed Luiged on teadaolevalt esimesed kolmikud, kes koos olümpiale kvalifitseerunud, ja mõistagi tõmbavad kolm ülimalt sarnast blondi jooksjat tähelepanu ka Rios. Samas kinnitavad nad, et olümpiakülas on pigem nemad need, kes kuulsustega ühele pildile tahavad jääda ja tähelepanu on väiksem, kui kardeti.

Meie intervjuu ajal tekib minu ja Õhtulehe reporteri Viljar Voogi ning kolmikute ümber ohtralt telekaameraid ja nii satume ka meie hetkeks valgusvihku.

«Algul arvasime, et ei saa isegi rahus süüa, aga oleme saanud oma asju täiesti normaalselt ajada. Tullakse pilti tegema küll, aga mitte häirivalt palju. Päris tipud on väga keskendunud ja käivad, kapuutsid peas, ringi, neid ei taha tülitada väga,» ütleb Leila.

Õed tunnistavad, et juba Eestis saadud tähelepanu oli üllatav, eriti see, et välismaalt tuldi Eestisse nii palju intervjuusid tegema. «Aga see ei sega, enne võistlusi oleme nii sättinud, et segavaid faktoreid poleks,» kinnitab Lily.

Siinkohal tuleb mainida, et arusaamine, kes õdedest on kes, on ikka äärmiselt keeruline. Ka Eesti delegatsioonis teeb äravahetamiseni sarnastel jooksjatel hetkega vahet vaid treener Harry Lemberg.

Välisajakirjanike küsimustele vastavad õed humoorikalt ja ilmselgelt on nad tähelepanuga harjunud. Siinkohal toon ära mõned huvitavamad küsimused, mis saalist esitati. 

Ajakirjanik Jaapanist: «Kuidas te probleemide korral üksteist aitate. Mis on teie erinevused?»

Poola ajakirjanik: «Kes teist kolmest on liider? Tihti öeldakse, et kolmikute vahel on eriline side, kas tunnetate seda samuti? Kas teate, et olete maailmakuulsad ja pälvite nii palju tähelepanu?»

Norra lehe VG esindaja: «Mis on parim praktiline nali, mille olete teinud?»

Taani kirjatsura: «Kas tunnete üksteise valu? Kas treener teeb teil vahet? Kui üksikule saarele satute, kelle esimesena enda seast ära sööksite?» See küsimus tekitab saalis suure naerupahvaku, mis teeb keeruliseks ka järgmistele küsimustele vastamise ja õed ei suuda tükk aega itsitamist lõpetada.

Ajakirjanik Uus-Meremaalt: «Kui tihti on kommentaatorid teid segamini ajanud ja kas te naudite seda segadust, mis tekitate? Kes teist võidab?»

Pühapäevase maratonijooksu kohta ütlevad õed Luiged, et ei kavatse seal fotograafide unistustele vastu tulla ja koos finišijoont ületada. «See oleks lahe, aga pigem teeme igaüks oma jooksu. Alustame koos ja eks näis, kaua koos jookseme. Läheme endast parimat andma ja konkreetseid eesmärke on raske prognoosid,» ütlevad nad üksteise lauseid jätkates ja lõpetades. Seejuures on neil rajal rinnal vaid perekonnanimi, mis teeb kommentaatorite elu äärmiselt keeruliseks.

Märksõnad

Tagasi üles