/nginx/o/2016/08/16/5725701t1h8346.jpg)
Olümpiamängude järel on kogenud sportlased ikka teelahkmel. Kas ja kuidas edasi? Just iga nelja aasta tagant peetav suur spordipidu on see, mis neid enamasti kõige enam motiveerib. Samas rõhub kuklas ka teadmine, et järgmine võimalus tulebki ju alles nelja aasta pärast ja seda teekonda ette võttes tuleb olla kindel, et kõik on seda väärt ning kokkuvõttes suudetakse midagi saavutada.
«Nagu Jaan Talts ütles, sporti võiks ju teha, kui närvid vastu peaksid,» tõdes Rio olümpial Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus viiendaks tulnud Heiki Nabi pärast pronksimatši kaotamist, kui tema käest sportlastee jätkamise kohta uuriti. «Eks pidev pingeseisund ikka väsitab.»
31-aastane Nabi on olnud mees, kes on oma medalivõitudega tõstnud Eestis ajaloolise ja suurte traditsioonidega maadlusspordi uuesti tähelepanu keskpunkti. Londoni olümpiamängude hõbemedaliga ning kahe MM-tiitliga on tema elutöö justkui tehtud, kuid spordimehe hing ihkab ikka enamat.