Kaks Eesti meest kandsid olümpiaregati toimumises olulist rolli

Andrus Poksi Foto: Erakogu

Eestlased Andrus Poksi ning Madis Ausman mängivad suurt rolli Rio olümpiaregati korralduses – Poksi on olümpial kohtunike žüriis, Ausman aga võistluskomitee liige.

Andrus Poksi on rahvusvahelise kategooria kohtunikuna juba oma teisel olümpial žürii liige. Vee peal on tema töö jälgida, kas kõik võistlejad peavad kinni pumpamise ja muudest reeglitest, ja maa peal lahendada proteste. Poksi on sealjuures ühe protestipaneeli esimees. Lisaks vastutab ta selle eest, et võistlejate teadetetahvlil oleks kõik vajalik info olemas ja korrektne, ning teeb järelvalvet ohtratele vabatahtlikele, kellel innukust sageli rohkem kui teadmisi. Kuna Poksi on RS:X rahvusvahelise klassiliidu peasekretär, siis sõltumatuse tagamiseks peab ta olümpial korda hoopis 49erFX rajal.

Milline on kohtunike tööpäev? Äratus on kell 7, siis hommikusöök ja 2 kilomeetrine tervislik jalgsimatk võistlusalale. Kell 10.15 algab žürii koosolek, kus räägitakse läbi möödunud päeva tegemised ja algava päeva plaanid. Poksi vaatab seejärel üle teadetetahvli. Kell 13 on stardid, tund aega enne seda sõidab žürii välja. Pärast sõite maale tagasi ning siis algab shõu - protestide ärakuulamised. Iga päev arutab proteste neli viieliikmelist paneeli. Päevad pole vennad, aga keskeltläbi kuulab iga paneel õhtu jooksul ära 3-5 protesti. Mõni saab lahenduse 15 minutiga, mõne peale läheb üle kahe tunni. Ühel õhtul lõpetati protestide ärakuulamisega koguni veerand tundi enne keskööd. Ja siis uus päev! Ühtegi vaba päeva alates 4. augustist, mil Poksi Riosse jõudis, seni veel olnud pole.

Protestide esitamisele lisab vürtsi fakt, et paljud riigid on palganud sellise tegelase nagu «rule advisor» ehk reeglite asjatundja. Lausetest nopitakse välja sõnad, sõnadest tähed, et saada oma sportlastele mingigi kasu. Protesti arutamisel nad kõneleda ei tohi, kuid enne palju nõu anda küll. «OM on hoopis teistsugune võistlus kui ükskõik mis muu tiitlivõistlus. Kui muidu aetakse juuksekarv neljaks, siis siin kuueks. Mida lähemale lõpule, seda pingelisemaks läheb,» rääkis Poksi.

Madis Ausman on võistluskomitee liige, olümpial on tal vastutusrikas ülesanne võtta vastu Finn klassi finišid, mõnikord ka 49erFX finišid. Õigupoolest on tema ülesanne vaadata, et kõik toimuks vastavalt reeglitele. «Kohalikud on väga tublid ja saavad hästi hakkama. Kui Rio olümpia puhul räägitakse, et kõik on halvasti ja miski ei tööta, siis mina ei ole küll veel kohanud siin ühtegi mittetöötavat asja. Kõik sujub, palju on vaeva nähtud, inimesed pingutavad väga kõvasti, kohalik tiim on fantastiline!»

Olümpiaregatile kutsuti ta maailma purjetamisliidu World Sailing esindajana. «Mullu helistati mulle ja kutsuti test-evendile. Seal tehti omakorda veel valik ja sain uue kõne, et tule nüüd olümpiale ka. Pärast kuulsin, et võistlusametnikele pidi olema samasugune nelja-aastane valiktsükkel nagu sportlastel,» rääkis Ausman, kes on alates 2011. aastal Tallinnas toimunud Finn klassi MM-ist olnud paljude tiitlivõistlusregattide peavõistlusjuht.

Poksi ja Ausman töötavad mõlemad radadel, kus võistlesid ka eestlased - Karpak Finnil ning Tammiste ja Sepp 49erFX-il. Rahvuslikele tunnetele aga võistlusametnikel ruumi olla ei saa. «Eesti lippu muidugi näen ja see on ju tore, aga tulemusi ma täiesti põhimõtteliselt ei jälgi. Mida vähem tead, seda objektiivsem oled. Tavaliselt tulen koju ja mul pole õrna aimugi, kuidas eestlastel läks!» rääkis Poksi.

Võistlusametnikud ei tohi Eesti olümpiakoondise liikmete ja ametnikega isegi mitte eesti keeles ega nelja silma all suhelda. «Ainult inglise keeles ja ainult kellegi juuresolekul!» ütles Ausman.

Madis Ausman. Foto: erakogu Foto: Erakogu