Pärast finišit kokku kukkunud Fosti: pilt taskusse ei läinud, rehvid on lihtsalt pooltühjad

Roman Fosti Rios. Foto: Tairo Lutter

Eesti maratonimeestest kiireim oli tänasel maratonil Roman Fosti, kes sai kirja aja 2:19.26 61. koha. Tiidrek Nurme lõpetas temast kaks kohta tagapool. Kuigi Fosti kukkus pärast finišijoone ületamist staadioni piirdeaeda, jäi mehe meel sel hetkel ikka siia ilma. Vaid jalad olid krampidega võitlemisest pehmed.

Ajakirjanikega rääkima tulles oli Fosti küll füüsiliselt läbi mis läbi, ent meel oli rõõmus. «Paberil teoreetiliselt mõtlesime treeneriga kõik läbi, aga ega alati kõik nii ei lähe. Jooksja peab ikka tegema jooksutrenni, ma siin tegelesin oma lihasvastupidavusega, aga ei saanud lihaseid nii heaks kui vaja. Mootor on mul tegelikult maailma tippmeestega üsna sama, väsinud ma ei olegi praegu. Aga ütleme maakeeli, et rehvid on pooltühjad.»

«Mul oli emotsioon enne jooksu nii kõrgel, et nii kerge oli alustada. Esimesed kümme kilomeetrit olid väga mõnus ja mõtlesin, et täna tulebki selline hea päev. Aga siis läks raskeks, kuskil 15 kuni 25 kilomeetri peal oli väga raske ja siis läks jälle kergeks. 30 kuni 35 oli taas üliraske, aga siis kogusin ja motiveerisin ennast, see on ikkagi minu karjääri kõige suurem jooks ja pidin endast kõik andma, et perele ja toetajatele närvikõdi pakkuda. Viimasel kilomeetril võitlesin aga krampidega ja seepärast pärast jalad ka alt läksid,» kommenteeris ta jooksu.

Ilm oli Fosti sõnul ideaalne ja selle taha ei saa keegi pugeda. Fosti tänas teda raja ääres ergutanud kaasmaalasi. «Seal oli nii teisi Eesti sportlaseid ja tuttavaid kui ka lihtsalt võõraid eestlasi. See andis ikka meeletu emotsiooni. 42 kilomeetrit ei ole lihtne, tulin selle raske tee lõpuni,» lisas Fosti, kes kavatseb vähemalt ühe aasta veel tipptasemel joosta. «Valgel mehel on ju EMil lihtsam paremaid tulemusi teha kui MMil, kus aafriklased kohal. Berliin 2018 on see aeg, kus mul on maratonis juba rohkem kogemust.»