Kupper alistas Kanteri, odaviskes viskasid neli meest üle 80 meetri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Postimees Sport
Copy
Martin Kupper ja Gerd Kanter Rio olümpial
Martin Kupper ja Gerd Kanter Rio olümpial Foto: Tairo Lutter

Laupäeval Pärnu Rannastaadionil toimunud kergejõustikuõhtul võitis meeste ketteheite leedukas Andrius Gudzius, kes heitis parimal katsel 64.78. Martin Kupper oli 63.56ga teine ning Gerd Kanter 63.50ga kolmas.

Meeste odaviskes tuli võitjaks Risto Mätas, kes parimal katsel saatis oda 82.20 meetri kaugusele. Võistlusele andis rahvusvahelist maiku Usbekistani odaviskaja Ivan Zaytsev, kes võitis 81-meetrise viskega teise koha. Tanel Laanmäe oli 80.37ga kolmas ning Magnus Kirt täpselt 80-meetrise viskega neljas.

Enne võistlust:

Uhiuuel võistlusareenil toimuv Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu toob pärnakate ette nii Eesti olümpiakoondislasi kui ka mitmeid tugevaid atleete piiri tagant. Tulemas on kõrgetasemelisemaid kergejõustikuvõistlusi, mis suvepealinnas toimunud. Enamikel kavasolevatel aladel on starti tulemas sportlased, kelle isiklikud rekordid lubavad sihikule võtta Pärnu staadioni rekordite ületamise. Seda paistab soosivat ka laupäevane ilmaennustus, mis lubab sooja ja soodsate tuultega õhtut.

Kui Pärnust oma spordimeheteed alustanud olümpiavõitja Gerd Kanter soovib kodupubliku ees kettaheites võidu võtta, siis peab ta laupäeval alistama väga tugevad vastased. Olümpiamängudel esimesena medalita jäänud Martin Kupper loodab ka koduses duellis Kanteri vastu peale jääda ja Eesti esinumbri staatust kinnistada. Kindlasti on mõlemad Eesti mehed pingevabas õhkkonnas kodupubliku toel võimelised oma tänavuse hooaja parimat tulemust edasi viima. Kanteril on see Amsterdamis EM-pronksi toonud 65 meetrit ja 27 sentimeetrit ja Kupperil Rio finaalis heidetud 66.61.

Ateena olümpiamängude hõbemedalimees Zoltan Kövago Ungarist, kes oli Rio de Janeiros seitsmes ja on tänavuse hooajal meie meestest kaugemale heitnud (67.13), tuleb Pärnusse eesmärgiga võita ja oma hooaja marki veelgi parandada. Isiklik rekord on ungarlasel viis sentimeetrit alla seitsmekümne meetri. Ennast tõestada püüab ka 2010. aasta juunioride maailmameister, samuti Rios finaali jõudnud Leedu tulevikumees Andrius Gudzius (hooaja mark 65.18). Pärnu staadioni rekordiks on Gerd Kanteri poolt 2004. aastal harjutusväljakul heidetud 62.24.

Meeste odaviskes soovivad võidu kodumaale jätta äsja olümpial võistelnud Tanel Laanmäe (isiklik rekord tänavusest hooajast 85.04), Risto Mätas (83.48-2013.a.) ja Magnus Kirt (86.65-2015.a.). Neil tuleb rinda pista Rios kõrge viienda koha saanud Dmitri Kosinskiga Ukrainast (83.95), tugevate lätlaste Pekingi olümpiahõbeda Ainars Kovalsi (86.64) ja Gatis Cakssiga (80.06). Pärnu staadioni rekord on 1990. aastal soomlase Tero Angerja poolt visatud 83 meetrit ja 34 sentimeetrit, mis on ka 26 aastat hiljem väga kõva tulemus.

Naiste odaviskes tuleb kodupubliku ette Pärnu olümpialane ja Eesti rekordiomanik Liina Laasma, kes loodab Pärnu staadioni rekordi enda nimele saada. Rekord kuulub juba 16 aastat samuti pärnakale Moonika Aavale 55 meetri ja 29 sentimeetriga.

Meeste 400 meetri tõkkejooksus on stardis jällegi Pärnu pärit olümpial kõige napimalt poolfinaalist välja jäänud Jaak-Heinrich Jagor (isiklik rekord 49,37), kes võtab sihikule juba 24 aasta vanuse staadioni rekordi, mis kuulub Eesti eksrekordimehele Marek Helinurmele 50,54 sekundiga. Rekordnumbreid aitavad püüda Erik Jagor ja Kiril Borys Valgevenest.

Naiste kaugushüppes kuulub Pärnu staadioni rekord juba 1988. aastast ukrainlannale Larissa Bereznajale 6 meetri ja 77 sentimeetriga. Kaasmaalasele kuuluva margi võtab sihikule tänavuse maailma edetabeli seitsmes naine olümpiafinalist Marina Bekh, kelle isiklik rekord on nii hea kui 6.93.

Meeste kaugushüppes asuvad valitsev Eesti meister Henrik Kutberg (hooaja mark 7.72) ja  teised meie paremad püüdma 1993. aastast olümpiavõitja Erki Noole nimele kuuluvat Pärnu staadioni rekordit 7 meetrit ja 77 sentimeetrit.

Noole nimelist sportlast näeb võistlustules ka teivashüppes, kus tuleb starti olümpiavõitja poeg tänavuse hooaja Eesti meister Robin Nool koos mitme teise meie tulevikulootusega.

Meeste kuulitõukes tulevad head tulemust jahtima valitsev Eesti meister Kristo Galeta ja hooaja edetabelijuht Raigo Toompuu. Kahte vägilast lahutab tänavuses edetabelis kõigest neli sentimeetrit. Toompuu tõukas Eesti edetabeli liidertulemuse 19 meetrit ja 82 sentimeetrit varakevadel Ameerikas ning Galeta selle aasta pikim tõuge 19 meetrit ja 78 sentimeetrit sündis maikuus Tallinnas. Peafavoriidiks on aga ilmselt Valgevene 20-meetri mees Aleksei Nichypar, kelle sihiks on eeldatavalt soomlase Janne Ronkaineni nimele 1989. aastast kuuluv kõrgeklassiline staadioni rekord 19.86.

Eesti ja naaberriikide välejalgu näeb sprindidistantsidel, kus ületamist ootavad juba veerand sajandit lätlastele kuuluvad staadioni rekordid: Naiste 100 meetri jooksus Ljudmila Olijare 11,83; Meeste 200 meetris Sergeis Inshakovs 21,66. Oma sprindikiirust näitavad kodupublikule ka Pärnu noored kergejõustiklased.

Võistlusõhtu lõpetab Eesti rekordiüritus harva kavasolevas naiste miilijooksus (1609 meetrit), kus Liina Tšernov võtab sihikule juba 28 aastat Sirje Eichelmannile kuuluva rekordi 4.41,5 alistamise.

Uuenenud Pärnu Rannastaadion koos väljaehitatud valgustusega, on üks väheseid areene Eestis, kus saab pidada klassikalisele rahvusvahelisele formaadile vastavat kergejõustiku õhtumiitingut tulede valgel. Kuna laupäeva õhtuseks võistluse vastu on suur huvi, on oodata ka rohkearvulist publikut, mis kõik koos loob suurepärase atmosfääri ja eeldused uute rekordite püstitamiseks.

Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu piletid, hinnaga 8 eurot (täiskasvanud) ja 5 eurot (pensionärid ja kooliõpilased), on müügil Piletilevis ja enne võistlust staadioni väravas. Lapsed alla 10-aasta pääsevad staadionile tasuta.

Võistlusõhtu algab kell 18.30. Staadioniväravad avatakse kell 17. Korraldajad soovitavad piletid osta eelmüügist Piletilevist ja kohale tulla varakult, et vältida võimalikke järjekordi. Kuna kergejõustiku formaat võimaldab jälgida võistlusi nii tribüünilt kui ka jooksuraja piirde tagant kogu staadioniringi ulatuses, siis peaks Pärnu uus staadion mahutama päris suurel arvul spordisõpru ning ukse taha kedagi ei jäeta.

Tagasi üles