Meeskonna sümboli vaikne taandumine (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Peep Pahv
Copy
Marek Doronin Rocki riietusruumis. Teised nimed klubis vahetuvad, tema on jäänud.
Marek Doronin Rocki riietusruumis. Teised nimed klubis vahetuvad, tema on jäänud. Foto: Margus Ansu

Neljapäeva pärastlõunal tegi Marek Doronin pealtnäha imelihtsa, kuid tegelikult raske liigutuse. Ilmselt mõtles ta veel hetke või kauemgi, enne kui vajutas «Send»-nuppu, läkitades Facebooki seinale postituse, kus 33-aastane mees teatas korvpalliketside varna riputamisest. Selle vana ja õige Tartu meeskonna viimase mohikaanlase aeg palliplatsil sai läbi. 

«See on üks mu elu raskeimaid otsuseid… postituse valmistamine, ärasaatmine… see kõik polnud kerge,» tunnistab Doronin. Otsus langes raskelt, kuid tema enese sõnul polnud see ootamatu. «Mõtetes mõlkus see juba kevadest saadik. Mitmed asjad langesid kokku: meie perre sündis suvel teine laps, esimese pojaga ei saanud ma õieti kodus ollagi, nüüd sooviks seda teha, lisaks olin viimased pool aastat neelanud väga palju valuvaigisteid ning see kulutas mind,» räägib nüüdseks juba endine korvpallur.

Tagasi üles