«Kannatuste nädal sai pauguga läbi. Ega siit suurt loota poleks enam olnud, aga paranemise ja taastumise lootus püsis hinges. Oleks kümme päeva tahtnud ikka ära teha ja kui siis pärast puhkepäeva ka parem poleks olnud oleksin pooleli jätnud,» rääkis Taaramäe.
«Tänane oli õudusunenägu. Kõige hullem, mis ratturiga üldse juhtuda saab, on see, et auto sõidab tagant hooga selga, sest olukord on kontrollimatu. Kedagi süüdistama ei hakka, kuid kindlasti magas see juht seal roolis. Ma ei nuta kunagi, aga seekord ei saanud 15 minutit millestki aru ja ainult vesistasin. Mitte valust vaid šokist. Õnnelik päev siiski, olen elu ja tervise juures,» võttis eestlane valusa kogemuse kokku.