Rahvusvaheline Autospordiliit (FIA) otsib pärast taanlase Kevin Magnusseni avariid Belgia GPl vastust küsimusele, miks lendas avarii käigus vormeli peatugi minema.
Magnusseni ränk avarii paneb FIA taas tööle
29. august 2016, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taanlane koges avarii hetkel 42-kordset ülekoormust, kuid pääses tõsisemate vigastusteta. Pärast sedavõrd tõsiseid avariisid on tavapärane, et FIA algatab juhtunu kohta uurimise, et teada saada, mis olid õnnetuse täpsemad asjaolud ning kas auto turvavarustus tegi oma töö.
Magnussenile saatuslikuks saanud Eau Rouge’i kurv on autospordiajaloos paljudele probleeme valmistanud. Näiteks lõpetas 1993. aastal väljasõit Eau Rouge’s Lotuse piloodi Alex Zanardi hooaja. 1985. aastal kaotas Stefan Bellof sportautode MM-sarjas selles kurvis aga oma elu.
Ühtlasi on taanlase avarii viimaste aastate üks rängemaid õnnetusi vormel-1 sarjas. 2014. aastal koges Kimi Räikkönen Silverstone'is seina sõites 47-kordset ülekoormust, Robert Kubica pidi 2007. aastal Kanada etapil tehtud raju avarii käigus taluma koguni 75-kordset ülekoormust.
Tohutu ülekoormus oli ka üks põhjuseid, miks tunamullu Suzuka ringrajal toimunud õnnetuse tagajärjel hukkus Jules Bianchi. Prantslane sõitis rajalt välja 213 km/h ja 2,61 sekundi pärast tabas tema auto kiirusega 126 km/h kaitsevalli ees seisnud rajatraktorit. Kokkupõrke hetkel tabas Bianchi autot 58-kordne, tema pead aga koguni 254-kordne ülekoormus. Sama näitaja saavutamiseks on vaja kukutada auto maapinnale 48 meetri kõrguselt. Prantslase vormel paiskus kokkupõrke hetkel nelja meetri kõrgusele ja kaks meetrit paremale, avariis raskeid vigastusi saanud Bianchi suri kordagi teadvusele tulemata üheksa kuud hiljem.