Rahalistes raskustes Tallinn vähendab sporditoetusi

Pole võimatu, et pearaha vähenemine sunnib lapsi tulevikus treeningutest loobuma. Foto: Priit Simson

Kuigi Keskerakond lubab valimisprogrammis parandada kogu spordi rahastamist, kärbib nende juhitav Tallinna linn laste spordi pearaha ja võistluste toetusi.

Lastega tegelevatele klubidele hirmutavalt mõjuvad arvud räägivad olukorrast selgelt keelt. Kui möödunud aastal oli Tallinnas ühe lapse pearaha 2850 krooni ehk 182 eurot, siis tänavu makstakse ühe lapse eest 163 eurot. See aga tähendab, et järeltulija sportimisse niigi suure panuse andvate lapsevanemate finantseerimiskoormus kasvab veelgi – keegi peab ju tekkinud vahe kinni maksma.

Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilvese sõnul on pealinna eelarve pingeline ja pearahaks eraldatud üldsumma vähenes peaaegu kümme protsenti. «Sellises seisus pole meil muud võimalust kui pearaha vähendada,» tõdes ta.

Suure tõenäosusega toob pearaha vähenemine kaasa nii mõnegi treeningugrupi kadumise. Kuigi Ilves ei ütle seda otse välja, jääb mulje, et see pole tema silmis kõige halvem stsenaarium.

«Tallinnas on 40 000 pearaha saajate vanusepiiridesse mahtuvat last, neist rohkem kui pooled ehk 21 000 on seotud mõne klubiga,» märkis ta.

Mõistagi tekitab nii suur sportivate laste arv küsimuse, kui tõsiselt nendega treeningutel tegeletakse ja kui palju on lihtsalt pearaha saamise nimel registreeritud lapsi. «Praegune süsteem pole spordi mõttes edasiviiv, vaid toetab lihtsalt põhimõtet «lapsed tänavalt ära»,» lisas Ilves ja viitas Tartule, kus pearaha saajate arv moodustab lastest kõigest kolmandiku.  

Kuid pearaha vähendamine pole ainus pealinna sporti pärssiv otsus. Paar nädalat tagasi peeti linna spordikomisjonis tuliseid vaidlusi, mille tulemusena sündis paljude jaoks ebameeldiv otsus.

Sisuliselt otsustati tõsta Tallinnas spordi edendamiseks mõeldud raha ühest taskust teise – seni rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetuste real olnud summast kanditi suur hulk spordibaaside ülalpidamiseks.

Toetus kantakse Tallinna jäähallide arvele. Vastavalt kokkuleppele peavad aga jäähallid vähendama laste treeningugruppide jäärendi hinda.

«Kui seni maksis tund jääaega ligikaudu 160 eurot, siis pärast toetuse saamist ei tohiks jäähall küsida üle 96 euro,» selgitas Ilves. «Ettepanek jäähalle toetada tuli minu poolt, kuid ma ei mõelnud seda esilagu nii, et spordile eraldatud raha jagatakse ümber.»

Jäähallide toetamise vajalikkuses pole võimalik kahelda. Tohutult raha röövivate treeningute pärast on hokipoiste ja iluuisutajate treeningugrupid kokku kuivanud – paljud vanemad lihtsalt ei suuda oma võsukeste harrastuse eest maksta.  

Kuid otsusel on ka teine pool. Veel mullu toetas Tallinn võistluste korraldajaid 4,5 miljoni krooniga. Pärast tänavust raha ümberjagamist jäi sellest alles kõigest 1,5 miljonit krooni ehk 95 867 eurot.

Arvestades pealinnas toimuvate võistluste arvu on tegemist piskuga. Ainuüksi jaanuaris jagati sellest laiali juba pool  – kuid ees ootab veel 11 kuud, mille jooksul soovib linnalt tuge ligikaudu 50 võistlusekorraldajat. «Tavaliselt oleme toetanud võistlusteks vajalike spordibaaside rentimist,» märkis Ilves. Kas ja kuidas toetuseta hakkama saadakse, pole veel selge.

Soovid on aga suured. Ainuüksi suvel juunioride EMi korraldav kergejõustikuliit ootab linnalt rohkem, kui raha jagamiseks alles on jäänud. Kergejõustiklaste 127 832 euro suurune taotlus ongi selle aasta suurim.

Korra on tänavu juba kergejõustiklaste summasid kärbitud. Eeloleval nädalavahetusel Tallinnas toimuva mitmevõistluse tarbeks said nad küsitud 12 782 euro asemel kõigest 2548 eurot.

Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamäe sõnul suudavad nad maailmarekordimehe Ash­ton Eatoni osalusega võistluse siiski ära pidada. Samas loodab ta, et EMi korraldamiseks mõeldud summa leitakse mõne muu eelarverea pealt.  

Kergejõustiku juunioride EMi korraldus mõjutab Tallinna mainet, väiksematel jõuproovidel pole aga nii tugevat kaarti tagataskust võtta ning pole võimatu, et mõnigi võistlus jääb sootuks ära.  

Et seda ei juhtuks, üritab Ilves raha juurde leida. Lootusi paneb ta võimalikule lisaeelarvele.