Kosovo jalgpallikoondis tegi eile õhtul Soomes Turkus ajalugu, pidades kõigi aegade esimese kohtumise suurvõistluste valiksarjas. Debüüt lõppes väärt viigipunktiga, kusjuures veel loetud tunnid enne kohtumise algust polnud üldse kindel, kui palju mängijaid peatreener Albert Bunjaki saab väljakule saata.
Rahvusvaheline Jalgpalli Liit (FIFA) teavitas Kosovo koondist eile, et kuus nende mängijat ootab jätkuvalt dokumentide vormistamist, mis lubaks neil õhtul platsile joosta. Luba lõpuks siiski saadi, kuid seda alles keset päeva. Isegi Soome peatreener Hans Backe nimetas toimuvat «täielikuks FIFA-poolseks katastroofiks», arvestades, et Kosovo võeti FIFA liikmeks juba maikuus, kirjutab The Guardian.
Uue riigi lisandumine jalgpalliperre tähendas, et seni mõnda teist riiki esindanud jalgpalluritele anti erandkorras võimalus oma «jalgpallikodakondsust» vahetada. Samuti leidus koondise nimekirjas mängijaid, kellel puudus enne koondise ametlikku tunnustamist Kosovo kodakondsus, ent kellel oli sellele õigus. Samas ilmutas FIFA mängijatele loa andmisel järjekindlusetust – neli Kosovo mängijat, kes olid varem teiste riikide koondiseid esindanud, näiteks Manchester City ridadesse kuuluv ja varem Austria U21-koondises mänginud poolkaitsja Sinan Bytyqi, said kohe loa, mõned pidid aga ootama.
Loomulikult ei pääsenud Kosovo ka naabritevahelisest arveteklaarimisest: kuuest viimase hetkeni mänguluba oodanud mehest viis ehk Samir Ujkani, Alban Meha, Herolind Shala, Milot Rashica ja Amir Rrahmani olid varem esindanud Albaaniat ning Kosovo Jalgpalli Liidu arvates oleksid albaanlased võinud end dokumentide vormistamisel soovi korral märgatavalt kiiremini liigutada. Teisalt on mõistetav ka albaanlaste tõrksus: näiteks Hollandi kõrgliigas palliv Rashica on olnud üks albaanlaste lootustandvamaid noormängijaid ning loomulikult ei soovita teda Kosovole kaotada. Samas on noormees sündinud just selle riigi aladele jäävas Vushtrri linnas.
Paradoks, ent eile Turkus võis Kosovo koondis end tunda isegi mõnusamalt kui kodumänge pidades, kuna linnas elab umbes 10 000 Kosovost pärit inimest, teiste seas näiteks Turku Interi peatreener ja varem Soome koondist esindanud Shefqi Kuqi, kes emigreerus perega Kosovost 1990ndatel puhkenud kodusõja tõttu. Sestap oligi pea pool 10 000 inimest mahutavast Veritase staadionist hoopis Kosovo, mitte soomlaste poolt.
Kodumänge on Kosovo aga sunnitud pidama Albaania põhjaosas asuvas Shkodëri linnas, kuna pealinna Pristina staadion ei vasta veel rahvusvahelistele nõuetele. Võib arvata, et «ülejooksikute» tõttu ei võta albaanlased Kosovo koondist seal just üleliia soojalt vastu.
Bunjakil on ka muid, jalgpallialaseid muresid – nimelt on koondis tasakaalust väljas, sest sinna kuulub küll kuhjaga ründavaid, ent väga vähe kaitsvaid mängijaid. «Pidime treeningul kaitsetööle keskenduma, aga lõpuks kippusid kõik ikka rünnakule. Mul oli tunne, nagu oleks meil meeskonnas 23 ründajat. Nad peavad üheskoos tegutsema, praegu nad seda ei tee. Iga mees tahab ise Ronaldo või Messi olla,» torises Bunjaki enne Soome-mängu.
Seetõttu tehti esmaspäeva hommikul trenni omapärasel moel ehk ilma pallita, pannes rõhku vaid mängijate kohavalikule ja liikumisele. Esialgu tahtis Bunjaki korraldada treeninguid koguni kaks korda päevas, ent selle mõtte laitis maha 78-aastane Tord Grip, kunagine Inglismaa abitreener. Grip on aastaid tegutsenud Bunjaki abilisena ning ehkki praegu pole ta enam ametlikult Kosovo koondise juhendajate seas, abistab ta peatreenerit siiski jätkuvalt.
Kosovo meeskond, kuhu kuulub mängijaid koguni 11 eri riigi klubidest – alustades Albaaniast ja Horvaatiast ning lõpetades Islandi ja Saudi Araabiaga, Kosovo klubides mängivad seejuures vaid varuväravavahid Flamur Neziri ja Granit Kolshi –, on tegelikult üsna märkimisväärse koondisekogemusega. Kapten ja esiväravavaht, terve koondisekarjääri Itaalia klubides veetnud Ujkani on näiteks pidanud 20 mängu Albaania koondise eest.
Senistest «albaanlastest» oli juba juttu, sõja eest põgenedes on paljud kosovolased jõudnud aga ka Saksamaale. Sealseid noortekoondisi on esindanud näiteks Fanol Perdedaj, Enis Alushi ja Besar Halimi. Hekuran Kryeziu on kandnud noorteklassides Šveitsi särki, Sinan Bytyqi mänginud aga Austria noortekoondistes. Keskeltläbi kümme aastat nooremate kaaslaste keskel võib end tõelise vanameistrina tunda 32-aastane ründaja Albert Bunjaku, kes pääses Šveitsi koondises väljakule koguni 2010. aasta MMil ja on kokku pallinud šveitslaste eest kuues A-koondise mängus.
Mõnigi mees on jõudnud kanda juba tervelt kolme koondise särki. Nii on Leart Paqarada esindanud Saksamaa U16- ja U17- ning Albaania U21-koondist, Valmir Sulejmani aga Saksamaa U17- ja Albaania U21-koondist. Norras sündinud poolkaitsjal Herolind Shalal on aga lisaks mängudele Norra U17- ja U21-koondise ning Albaania U21-koondise eest kirjas ka kolm kohtumist Albaania A-koondises.
Kosovo hetke nimekaima mängija, meeskonnale Soome vastu penaltipunktilt viigi toonud Valon Berisha elukäik iseloomustab samuti kosovolaste saatust hästi – Malmös sündinud 23-aastane poolkaitsja on läbi käinud kõik Norra noortekoondised ning pidanud 18 mängu ka A-koondise eest, kuid otsustas tänavu ikkagi Kosovo koondise kasuks. Ka Manchester Cityst praegu Hollandi kõrgliigaklubis Twentes laenul olev Bersant Celina on mänginud pea kõigis vanuseklassides Norra koondise eest ja tegi veel hiljuti kaasa ka Norra U21-koondise mängudes, kuid A-koondiseks valis mees ikkagi Kosovo. Lisaks on Norra noortekoondist esindanud kaitsja Avni Pepa.
Sootuks omapärases seisus on aga poolkaitsja Bernard Berisha, sest igapäevaselt Venemaal Mahhatškala Anži ridades palliv mees on liigasse ametlikult üles antud kui Albaania kodanik. Seda lihtsalt põhjusel – teatavasti ei tunnista Venemaa ju jätkuvalt Kosovot kui iseseisvat riiki. Klubi kodulehel siiski trikke ei tehta ja seal märgitakse Berisha rahvuseks siiski kosovolane.
Lisaks eileõhtusele viigile ja «kaotatud» punktidele peavad ka soomlased veel ühel põhjusel Kosovo pärast muret tundma – Itaalia kõrgliigaklubis Chievo mängiv poolkaitsja Perparim Hetemaj palus Backel ennast eilsest mängust eemale jätta. Kosovos sündinud Hetemaj, kes on Soome jalgpalli hetke üks lootustandvamaid mängijaid, kaalub nimelt tõsiselt sünnimaa koondisega liitumist. Võimalik, et 44 korral Soome koondist esindanud ja neli väravat löönud Hetemaj kannab oktoobrikuistes valikmängudes Horvaatia ja Ukrainaga juba Kosovo särki.
Hetkel on Kosovo mängude saldo üsna soliidne, sest 14 kohtumisest on saadud kuus võitu, kaks viiki ja kuus kaotust. Kuigi olude sunnil on üsna palju mängitud ka selliste riikidega, mis jalgpallis kõrgele ei küüni – näiteks 2005. aastal võideti 4:1 Saami koondist –, ollakse viimases viies mängus löömatud. Võidetud on Omaani, Ekvatoriaal-Guinead ja Fääri saari, viigistatud aga mullu sügisel Albaaniaga ning nüüd Soomega. Ehk õnnestub koondise juhtkonnal kunagi oma lipu alla meelitada ka mõni kõrgema kategooria mängumees nagu näiteks Valon Behrami, vennad Granit ja Taulant Xhaka, Xherdan Shaqiri, Blerim Dzemaili, Adnan Januzaj või Admir Mehmedi – kõigil neil oleks soovi korral õigus selga tõmmata Kosovo särk.
