Eestil tuleb kõik kaardid lauale panna

Poola praeguse koondise tuntuim mängija Maciej Lampe valitses korvialust tsooni ja mitmel korral olid eestlased sunnitud abitult pealt vaatama, kuidas pall korvis maadnud. Foto: Poola korvpalliliit

Korvpalli EM-finaalturniirile pürgiv Eesti koondis on valikturniiri esimese ringi järel päris kenas seisus. Kahte jõukohast vastast (Valgevene ja Portugal) võideti ja võõrsil oli Poola üllatamist liiga palju loota. Nüüd on kõik enda kätes, kõigepealt tuleb homme võõrsil alistada Valgevene. Iseasi, kas senise taseme hoidmisest piisab või tuleb leida mõni lisakäik.

D-grupi favoriit Poola näitas Lublinis Eestile nõrgad kohad mängeldes kätte. Füüsiliselt oldi selgelt üle ja lauavõitluses jäid eestlased kohati teerulli alla. Kaitses võeti eestlasi nii tihedalt, et pidime leppima lahendustega, mille poolakad olid juba paar sekundit varem läbi näinud. Oli ka kergemaid perioode, kus Eesti tuli peamiselt kaugvisete toel järele. Ent pärast üürikest eduseisu haaramist kolmanda veerandaja lõpus tegi Poola 17:0 spurdi ja siis polnud enam midagi teha. Lõppnumbrid 78:64 olid ootuspärased. Hävingut ei tulnud, aga hõisata pole samuti põhjust.

«Poola mäng tõestas, et me peame mõne asjaga, millega lüpsi saime, fookuses olema,» märkis Eesti koondise peatreener Tiit Sokk pärast lõpuvilet. Ilmselt pidas ta silmas lauavõitlust, lohakaid pallikaotusi, aga ka tuttavat probleemi – väga pikki mõõnaperioode. Kehvemaid perioode tuleb ette ka tippkoondistel, ent need ei tohi kesta 6–7 minutit nagu Eestil. Albaaniat saab ka nii võita, aga eeldades, et Valgevene on paremaks läinud, läheb nendega juba nugade peale.

Kohtumist telerist jälginud Eesti koondise endine peatreener Üllar Kerde tõdes, et kuigi Eesti esitus oli kokkuvõttes korralik, oli ideaalist kaugel ka Poola. «Nad on võimelised veel paremini mängima ja kolmapäeval tegid nad täpselt nii palju kui vaja. Võib-olla oli see halb, et me korraks ette läksime, sest Poola ärkas üles ja vajutas gaasi põhja. Mängu tempo muutus ja meil kangestus korraks kogu mäng. Loopisime palli ühelt mängijalt teisele nagu kuuma kartulit, aga keegi ei teadnud, kelle kätte see lõpuks jõudma peaks,» ütles ta.