Mis on Estoloppeti maratonidel tänavu teisiti?

Tamsalu-Neeruti maraton. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Tamsalu maratoni rada kulgeb tänavu varasemast vähem mööda neid metsateid, mida jahimehed on vajanud lumerohkel talvel loomade söödaplatsidele sõitmiseks.

Selleks et püssi- ning suusamehed üksteist segama ei hakkaks, tuligi mõned muudatused teha. Võistluse korraldaja Vahur Leemetsa väitel läks rada sellest üksnes huvitavamaks, kuna kulgeb rohkem mööda kurvilisi metsateid kui sirgeid sihte pidi.

Eelmine aasta valmistas juba esisaja lõpus sõitjaile muret, sest rada vajus kohati läbi. Põhjus peitus selles, et traktor pressis küll pindmised 5-6 cm lund kokku, aga aluskiht jäi ikkagi pehmeks.

Tänavu peaks sulad ja külmetamised olema raja lumekihti üksjagu tugevdanud, avaldas Leemets lootust.

Küll aga tasub tema sõnul varuda senisest rohkem aega parklast starti jõudmiseks. Suure lume tõttu on osa parkimiskohtadest tulnud kaugemale, majade juurde rajada.

Alutaguse maratonil on seni stardi järel seiranud kausjas org, mis on tekitanud hulga kukkumisi. Tänavu seda muret enam pole: stardist suunduvad suusatajad sinna, kust seni ontuldud finišisse. (Finišiosa jääb samaks nagu varemgi.)

Kuigi staadion on mullusega võrreldes kuus meetrit laiem, läheb stardikoridor algusosa uuenduse tõttu ilmselt kitsamaks, märgib korraldaja Robert Peets. See-eest lubab ta, et teises tüüpilises pudelikaelakohas, umbes 1,5 km peal, on rada varasemast natuke laiem, sest torm on seal mõned puud maha murdnud.

Need, kes ei malda Pannjärve tervisespordikeskuse kohvikus pärast lõpetamist järjekorras passida, saavad süüa ka lageda taeva all.

Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk lubab, et tänavune rada tuleb laiem, kui on olnud eelmise 20 aasta jooksul, ent hoiatas, et suure osalejate arvu tõttu ei pruugi kõik seda tajuda.

Ka teeninduspunktidesse tuleb arvukamalt teenindajaid ning sealsed lauad saavad olema pikemad, kinnitas ta.

Selleks, et vältida mulluseid parkimisprobleeme, on plaanis Otepääle autoga sissesõitu piirata niipea, kui seal kõik parkimiskohad otsa saavad.

Siis ei hakka inimesed seal kitsastel tänavatel seiklema. Seoses 40. toimumiskorra juubeliga on Kelgu sõnul kavas pakkuda lõpetajaile finišialas väikest ebatraditsioonilist üllatust.

Tallinna maratoni raja ääres Kõrvemaal on lumi ja tormituuled metsa kõvasti räsinud, nii et 250 puud on tulnud maha võtta. «Osa kohti on olnud nagu risuhunnikud,» kirjeldab olukorda

võistluse korraldaja Jüri Voodla. Igal nädalavahetusel saavad aga rajad korralikult hooldatud ning on huvilistele ilusti sõidetavad, lisab ta.

Maratoni pika distantsi läbijad sõidavad kaks ringi, mistõttu teisel ringil on rajakate tikkunud pehmaks ja püdelaks muutuma. Kõige kahjulikum pidi Voodla väitel olema raja seisukorrale

2–4 miinuskraadi. Ideaalne ilm, mis rada enim säästab, jääb tema kinnitusel allapoole 5 miinuspügalat.

Haanja maratoni korraldaja Urmas Veeroja annab välja veksli, et märtsi algusse jääv võistlus toimub igal juhul, sest lund on sedavõrd palju ning lausvihma pole Haanjas seni

esinenud. Võrreldes varasemaga on aga rada 3 km pikem: viimase rajaneljandiku algul tuleb Plaani küla lähedal sisse väike, üle mäe kulgev ilusate vaadetega haak. Ent see on sõidetav tõus, kinnitab Veeroja. «Ega suusatamises ole eesmärk mägironimine,» lisab ta.

Nii nagu mullu, toimub ka tänavu ummistuste vältimiseks start lainetena.

Eelmine aasta kukkus üksjagu osalejaid järskudes kurvides. Veeroja on sellest teadlik, mistõttu on püütud keerulisi kohti nii palju kui võimalik paremini ja ohutumalt läbitavaks

muuta. «Ega ükski korraldaja taha õnnetusi, » lausub ta.

Estoloppeti kava

30. jaanuar: Viru maraton (vaba; 42/25) – Mõedaku

6. veebruar: Tamsalu-Neeruti maraton (vaba; 44/22) – Tamsalu

12. veebruar: Alutaguse maraton (kl; 40/20) – Pannjärve

20. veebruar: Tartu maraton – Otepää (kl; 63/31)

27. veebruar: Tallinna maraton (vaba; 42/21) – Kõrvemaa

5. märts: Haanja maraton (kl; 43/22) – Haanja