Kagge sõnul on esimese aasta eesmärk käivitada arutelu, millal võiks Ultima Thule maraton toimuda, et see sobituks maailma spordikalendrisse, ja kuidas teha seda nii, et maraton meelitaks Saaremaale külalisi mitte ainult Tallinnast ja Jõgevalt, vaid ka Uus-Meremaalt ja Kanadast.
13. septembri hommikuks oli esimesele Ultima Thule maratonile registreerunud 151 spordisõpra, neist 33 maratonile, 62 poolmaratonile ja 56 huvilist soovib 21,1 km läbida käies või kepikõndi tehes. Registreerumislingi leiab Ultima Thule maratoni Facebooki lehelt https://www.facebook.com/UltimaThuleMaraton
Kõik lõpetajad saavad medali ja diplomi ning maratoni ja poolmaratoni kolme kiiremat mees- ja naisjooksjat autasustatakse meenega. Auhindu loositakse välja ka kõigi startijate vahel ning samuti on eraldi loosiauhinnad vähemalt nelja osalejaga asutuse, ettevõtte või spordiklubi esindustele.
Tänavuse Ultima Thule maratoni rada kulgeb peamiselt Kuressaare linna ja Lääne-Saare valla kergliiklusteedel, tervisepargis, Kudjape-Upa terviserajal, Mereranna teel ja Lillekülas, samuti joostakse Roomassaare poolsaarel, Lilbi, Kärdu ja Vaivere külasid läbivatel ning Muratsi sadamasse viival teel.
Ultima Thule maratoni korraldab MTÜ Karujärve Tervisespordi Keskus koostöös Kuressaare Linnavalitsuse ja MTÜ-ga Visit Saaremaa. Maratoni logo on kujundanud saarlane Raul Vinni ning medalid valmistas Kuressaares asuv ettevõte Sporrong Eesti OÜ. Ultima Thule maratoni korraldamist toetavad Coop Saaremaa, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Rademar, S-Link OÜ, Saaremaa Muuseum ja Securitas ning appi tulevad kümned vabatahtlikud.
Et just Saaremaa on paljuotsitud müstiline ja müütiline Ultima Thule, kuhu 4. sajandil enne meie aega jõudis ajaloo esimene maadeuurija, kreeklane Pytheas, on väitnud nii Lennart Meri oma raamatus «Hõbevalge» kui ka Raul Talvik 2015. aastal ilmunud teoses «Teekond maailma ääreni.»