Sport kolib Aasiasse ja Katari ehk Euroopas enam tippvõistlusi ei näe

Qataris Dohas asuva The Aspire Zone´i keskus on maailma uhkeim spordikeskus.

FOTO: Reuters / Scanpix

Euroopa spordisõbral tuleb paljude suurvõistluste vaatamiseks välja käia väga palju raha või leppida nende jälgimisega telepildi vahendusel. Järgmised kolm olümpiat peetakse Aasias: 2018. aasta taliolümpia Lõuna-Koreas Pyeongchangis, 2020. aasta suveolümpia Jaapanis Tokyos ja 2022. aasta talimängud Hiinas Pekingis.

Lisaks toimuvad 2019. aasta korvpalli meeste maailmameistrivõistlused esimest korda Hiinas Pekingis, võrkpalli naiste 2018. aasta MM peetakse Tokyos (nagu ka 2006. ja 2010. aasta tiitlivõistlused). 2019. aasta ragbi MM peetakse Jaapanis. Meeste käsipalli 2015. aasta MM toimus Kataris, naiste järgmine MM tuleb Saksamaal ning 2019. aasta oma Jaapanis. Need on vaid suuremad näited. Kuulduste järgi on Hiina keskvalitsus seadnud kindlaks sihiks saada enda kätte ka 2030. aasta jalgpalli MMi korraldamine.

Nii paljude suurturniiride pidamine Aasias olnuks veel 15 aastat tagasi mõeldamatu. Sest siis juhtisid maailma sporti veel Euroopa ja USA. Ent Aasias on raha palju ja seda panustatakse sporti hea meelega, sport tegevat hiinlased õnnelikuks.

Sealsetes pallimänguliigades tegutseb meeletute summade eest nii tuhmuvaid NBA-staare, vutitähti kui päris tipus olevad võrkpallureid. Näiteks võrkpalli Euroopa meistrivõistluiste valikturniiril Eestiga samasse alagruppi kuuluv Makedoonia liider Nikola Gjorgiev mängib juba mitmendat hooaega Jaapani liigas ja teenib seal summasid, millest Euroopa tippliigades vaid und võib näha.

Kuuldavasti on jutuks ka tennise viienda suure slämmi turniiri ellukutsumine. Sest Hiina turg nõuab seda ja nii suurest rahast ei taha isegi konservatiivsed tennisejuhid ilma jääda. «Teiste slämmide korraldajad peaks kokku tulema ja ütlema hiinlastele, et viienda slämmi korralduse saamiseks tuleb välja käia miljard dollarit,» ütleb endine Austraalia tippmängija John Newcombe.

Tagasi üles