«Tal oli väljaminekuks treenerite luba, aga tagasi jõudis ta alles hommikul, silmad pahupidi. Treeneritele jäi ta vahele päeval ja haises ikka veel nii vängelt viina järele, et temaga rääkimine võttis silmist vee välja,» meenutas Palander.
Koondise treenerid otsustasid Rajalaga maha pidada õpetliku jutuajamise, mille kandvaks teemaks oli koondisesse kuuluja au ja väärikus ning selle hoidmine. Rajalal oli Palanderi väitel aga targutajatele valmis «suurepärane» vabandus. «Jukka ütles neile: «I am a man. I have a dick and I have to use it*,» Suurepärane selgitus. Tõeline pärl,» kirjutas Palander.
Iltalehti uuris ka Rajalalt, mida too Palanderi meenutustest arvab. «Nojah, see oli mu sportlasaeg. Eks väljas sai ikka käidud, aga keskendusin siiski sporditegemisele ja püüdsin saavutada võimalikult head tulemust. Nüüd läheb mu elu edasi teiste põhimõtete järgi,» sõnas Rajala. «Mu praegune elu ei ole enam avalikkuse asi. Kalle on alati teinud seda, mida ise tahab, kuigi selle loo võinuks ehk jätta rääkimata. Aga ega ma tema peale pahane pole!»
Samuti arutleb Palander raamatus selle üle, miks noored meessportlased naistega võrreldes endale sagedamini kellegi leiavad. «Naised saavad tänu suhte puudumisele sajaprotsendiliselt spordile keskenduda ja on tänu sellele edukad. Mehed kipuvad aga sageli mõtlema selle ajuga, mis on kahe jala vahel. Noorel mehel testosteroon möllab ja ta tahab saada siis, kui talle sobib,» tutvustas Palander enda nägemust elust.