/nginx/o/2016/09/21/5867553t1h5a09.jpg)
Eesti laste vähesest liikumisest ja spordiga tegelemisest on räägitud juba aastaid. Nii on noormehed kaitseväkke astudes füüsiliselt nõrgad, samamoodi jätkates kasvab peale aina vähem sporditippe jne. Kõige selle kõrval on Eestis sagenemas nähtus, kus juba täisealised ja varem spordiga minimaalselt kokku puutunud inimesed ostavad endale poest piltlikult öeldes kõige kallima jalgratta ja asuvad trenni vihtuma.
Rahva liikuma saamine on tänapäeva maailma aina olulisem ja ka Eestis pööratakse sellele samuti varasemast rohkem tähelepanu. Alles pühapäeval pandi punkt üle-eestilisele spordinädalale, kus toimus kokku üle 750 sündmuse ning kirja läks ligi 200 000 osavõtukorda.
Numbriliselt liiguvadki täiskasvanud Eesti elanikud aina enam. See kõik toob välja aga kitsaskohti, mis vajavad parandamist. Kui inimesel on omal ajal jäänud omandamata näiteks elementaarne jooksuoskus, siis ei tasu 40-aastasena kohe maratoni starti tormata. Kahjuks tehakse aga sedagi.
Spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu näeb sellise teguviisi juures kõige suuremat ohtu tervisele. «Tihtipeale ei teata enda tervislikku seisundit ja enne maratoni starti asumist seda ka ei uurita,» tõi ta välja ühe tõsise murekoha. «On palju neid, kes on sõlminud naabrimehega kihlveo ja tahavad seejärel Tartu maratoni nui neljaks läbida. Tegelikult on sellest probleemist palju räägitud ja inimeste teadlikkus võiks olla parem. Tihtipeale hakatakse trenni tegema suurte koormustega, millega ei suudeta harjuda. Sellisel juhul riskitakse ületreeninguga ja see võib halvasti mõjuda juba südamele.»