Miks avastavad täiskasvanud eestlased enda jaoks järsku spordi?

Madis Kalvet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordisõbrad kilomeetrid läbimas Tallinna maratonil.
Spordisõbrad kilomeetrid läbimas Tallinna maratonil. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti laste vähesest liikumisest ja spordiga tegelemisest on räägitud juba aastaid. Nii on noormehed kaitseväkke astudes füüsiliselt nõrgad, samamoodi jätkates kasvab peale aina vähem sporditippe jne. Kõige selle kõrval on Eestis sagenemas nähtus, kus juba täisealised ja varem spordiga minimaalselt kokku puutunud inimesed ostavad endale poest piltlikult öeldes kõige kallima jalgratta ja asuvad trenni vihtuma.

Rahva liikuma saamine on tänapäeva maailma aina olulisem ja ka Eestis pööratakse sellele samuti varasemast rohkem tähelepanu. Alles pühapäeval pandi punkt üle-eestilisele spordinädalale, kus toimus kokku üle 750 sündmuse ning kirja läks ligi 200 000 osavõtukorda.

Numbriliselt liiguvadki täiskasvanud Eesti elanikud aina enam. See kõik toob välja aga kitsaskohti, mis vajavad parandamist. Kui inimesel on omal ajal jäänud omandamata näiteks elementaarne jooksuoskus, siis ei tasu 40-aastasena kohe maratoni starti tormata. Kahjuks tehakse aga sedagi.

Spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu näeb sellise teguviisi juures kõige suuremat ohtu tervisele. «Tihtipeale ei teata enda tervislikku seisundit ja enne maratoni starti asumist seda ka ei uurita,» tõi ta välja ühe tõsise murekoha. «On palju neid, kes on sõlminud naabrimehega kihlveo ja tahavad seejärel Tartu maratoni nui neljaks läbida. Tegelikult on sellest probleemist palju räägitud ja inimeste teadlikkus võiks olla parem. Tihtipeale hakatakse trenni tegema suurte koormustega, millega ei suudeta harjuda. Sellisel juhul riskitakse ületreeninguga ja see võib halvasti mõjuda juba südamele.»

Spordiaktivist ja spordiklubi Korrus3 juhataja Martin Plaser tunnistas, et niisuguseid kurbi näiteid tuleb igal aastal aina rohkem ette. «Seesuguseid kogemusi on mul aina enam. Sellisel juhul tahetakse korraga justkui kogu nooruses ja lapsepõlves tegemata jäänut tagasi teha. Mina pean olema see loll, kes siis suures tuhinas inimesi tagasi hoiab,» tunnistas Plaser.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles