Randjärv lükkab ümber kuluaarides levinud kuuldused, nagu oleks ta langenud alaliidus toimunud paleepöörde ohvriks. Presidendi kohalt lahkumine olnud tal mõttes juba ammu.
«Tegelikult oli mul see plaan juba poolteist aastat tagasi – töö riigikogu kultuurikomisjonis on palju mahukam, kui asespiikri oma,» rääkis Randjärv. «Aus on anda ohjad üle, kui tunned, et ei suuda piisavalt panustada. Esilagu paluti mul jätkata olümpiatsükli lõpuni. Paraku ei saanud klubid uue presidendi valimise osas kokkuleppele. Kevadel valiti aga uus juhatus ja tuli ka uus peasekretär. Igal inimesel on oma stiil, klubid on uue peasekretäriga igatahes rahul.»
Randjärv püsib formaalselt ametis uue presidendi leidmiseni ning annab siis ameti üle. Oma juhtimise suurimaks töövõiduks peab ta erinevate gruppide omavahelist sidustamist. «Seal, kus on palju naisi, tekivad ikka pingelised suhted,» märkis ta. «Lahendamata jäi see, kuidas võimlemine oleks saanud näiteks meediaruumis suuremat tähelepanu.»
Antoni sõnul ootab ühe tähtsama küsimusena lahendamist raha probleem. «Alaliit vajab peasponsorit. Sellest saavad alguse väga paljud asjad,» sõnas ta.
Üldjuhul ongi toetajate leidmine tegusate presidentide ja juhatuse liikmete ülesanne. Ilmselt oodatakse ka uuelt presidendilt suuremat võimekust alaliidule vahendeid juurde hankida.