Tee tõusis hetkeks püsti, ent rühitakse edasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mariel Gregor
Copy
Naiste võrkpallikoondis EM-valiksarjas.
Naiste võrkpallikoondis EM-valiksarjas. Foto: cev.lu

VÕRKPALL. Kui Eesti meeste võrkpallikoondis jahib jätkuvalt piletit järgmistele Euroopa meistrivõistlustele, siis meie rahvusnaiskond valiksarja teisest ringist kaugemale ei jõudnud. 

Esimese ringi turniir peeti kodupubliku ees Audenteses ja selle läbisid eestlannad võidukalt, edestati Luksemburgi, Taanit ja Rootsit. Nüüd teises ringis olid vastased juba teisest puust (Poola, Ungari ja Soome – M. G.) ja seal Eesti teekond ka lõppes, ent ometi näidati kohati väga korralikku mängu.

Võrreldes esimese ringi mängudega, ei olnud seekord abiks 205 cm pikk diagonaalründaja Anna Kajalina, kes suve algul esmakordselt täiskasvanute koondist esindas. Ei klappinud koostöö ja ilmselt mõjutas tema esitusi ka väsimus pikast hooajast Prantsusmaa meistriliigas. Lisaks puudus teinegi põhijõud, nurgaründaja Polina Bratuhhina-Pitou, kes võttis terviseprobleemide tõttu koondisest pausi. Vaatamata sellele suutis naiskond näidata stabiilselt ühtset mängu.

Koondise ühe liidri Anu Ennoki sõnul ei osanud temagi selliste vastastega nii tasavägiseid kohtumisi eeldada. «Üllatavalt okei oli, ei oleks osanud oodata, et Soomet võidame või Ungarile nii hästi vastu suudame panna. Aga eks viiendas geimis tulebki kogemuste vahe välja ja neid meil veel napib,» sõnas Ennok ja lisas, et mitmed koondislased polegi valiksarjas varem kaasa teinud.

Tagasi üles