/nginx/o/2016/10/07/5932371t1hd4ed.jpg)
Kaotada peab oskama. Nii õpetatakse sporti tegevatele poistele ja tüdrukutele juba maast-madalast. Et võita peab samuti oskama, räägitakse juba harvemini, kuid vahel siiski. Mida aga teha, kui oled võitja vaid enda arvates? Tennisetäht Maria Šarapova on just sellisest ettekujutusest ajendatuna korraldanud viimastel päevadel avalikkuse ees näitemängu tingliku pealkirjaga «süüdi on kõik teised».
Lühidalt: teisipäeval teatas Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS), et lühendab Šarapovale meldooniumi tarvitamise eest määratud võistluskeeldu 24 kuult 15 kuule. Samas märgiti otsuses sõna-sõnalt: «Preili Šarapova rikkus antidopingureegleid ja ehkki tal ei leitud märkimisväärset süüd (CASi väljend – toim), oli ta teatud määral siiski süüdi. Seega on 15-kuuline karistus asjakohane.»
Kuidagimoodi luges Šarapova sellest otsusest välja, et on sama hästi kui õigeks mõistetud, võttis endale märtrirolli ning alustas rünnakut Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) ja Rahvusvahelise Tennise Liidu (ITF) vastu. Ometigi seisab CASi otsuses kirjas seegi, et aasta algul positiivse proovi andnud Šarapova ega tema tiim ise ei püüdnudki keelatud ainete nimekirjaga kursis olla.
Kuigi CAS rõhutab korduvalt, et Šarapovat ei saa nimetada tahtlikuks dopingutarvitajaks, on avaldatud materjalidest näha, et kindlasti võib venelannale süüks panna ükskõiksust ja naiivsust. 2013. aasta alguses lõpetas ta koostöö doktor Anatoli Skalnõiga, kusjuures arst kinnitas, et kõik tema poolt Šarapovale välja kirjutatud ravimid on vastavuses WADA koodeksiga – seda loomulikult tollase seisuga. Ent teatavasti muutub WADA keelatud ainete nimekiri igal aastal, vahel sagedaminigi.
Paberimajandus anti seejärel üle Šarapova agendile Max Eisenbudile, kellel pole aga meditsiiniteadmisi. Seejuures selgitas CAS välja, et Šarapova ei andnud Eisenbudile ainsatki nõuannet, kuidas keelatud ainete nimekirja kontrollida. Nii ei teadnud Eisenbud näiteks, et Šarapova tarvitatav Mildronat on ravimi nimi, mitte aga toimeaine nimetus, ega osanud seetõttu ka rohtu meldooniumiga kokku viia.
Veelgi enam, mai keskel ITFi kolmeliikmelise vahekohtu ees seistes tuli Eisenbud lagedale halenaljaka selgitusega, mis läheb spordiajaloo kullavaramusse, kus ootavad teiste hulgas ees telekapuldi järele küünitades end vigastanud jalgpallur David James ja Saksamaa jooksja Dieter Baumann, kes püüdis dopinguküttidele selgitada, et keegi kuri inimene on pannud salaja tema hambapastasse nandrolooni.
Nimelt rääkis Eisenbud, et võttis WADA nimekirja alati kaasa, sõites novembrikuus puhkusele Kariibi mere saartele, ja luges selle basseini ääres istudes läbi. Kuna aga 2015. aastal lahutas Eisenbud naisest, jäi Kariibi-puhkus mõistetavalt ära ja seetõttu jäi lugemata ka nimekiri...
/nginx/o/2016/10/08/5933597t1he6a7.jpg)
Sellistele selgitustele tuginedes leidiski ITF, et Šarapova on oma ebaõnnes ainult ise süüdi. CAS küll pehmendas nende väidet pisut, kuid ei lükanud seda ümber, rõhutades, et sportlastel on teatavasti kohustus panna vastavasse ankeeti kirja kõik – ka lubatud – ained, mida nad tarvitavad. Šarapova jättis Mildronati aastaid sinna märkimata. Oleks ta seda teinud, saanukski ITFi ametnikud talle ehk saata personaalse hoiatuskirja – kas aga Šarapova just seda neilt tõepoolest ootaski?
Sest nimelt viimast võib aimata Šarapova viimaste päevade sõnavõttudest, kus ta kritiseerib põhjalikult ITFi tegutsemist. Tõsi, osa tema kriitikast on igati asjakohane: ka CAS juhtis tähelepanu sellele, et ITF peaks sportlasi reeglimuudatustest põhjalikumalt teavitama. Teisalt läheb Šarapova iseenda sõnadega ka pisut vastuollu, väites, et meldoonium on idabloki riikides kasutusel sama laialdaselt kui aspiriin ning keegi pole iial osanud seda saavutusvõimet parandavaks aineks pidada.
See on usutav ja võimalik, kuid tipptennisistide seas leidub ju kümneid, pigem isegi sadu sellest piirkonnast pärit tennisiste. Mingil põhjusel jäi neist aga dopingukontrollis vahele vaid Usbekistanis sündinud, kuid USAd esindav Varvara Leptšenko, kes suutis pealegi tõestada, et lõpetas meldooniumi võtmise kümmekond päeva enne keelu algust, ning rehabiliteeriti. Ehk lugesid teised ITFi kirju ikkagi hoolikamalt?
Tabavalt sõnastas toimuva meeste maailma edetabeli esikümnesse kuuluv tšehh Tomaš Berdych: «Alati, kui mingit ravimit võtan, kontrollin selle mitme inimese kaudu mitu korda üle. Lõppude lõpuks olem mina ise ju see inimene, kellelt dopinguproov võetakse.» Sama sõnas pärast Šarapova vahelejäämist ka Roger Federer: «Ma ei näe erilist vahet, kas tarvitasid keelatud ainet tahtlikult või tahtmatult. Pead olema sada protsenti kindel, mida võtad.»
Šarapova usaldas oma agenti Eisenbudi, kuid ei kontrollinud, kas vähimagi meditsiinihariduseta Eisenbud ka oma kohuseid täidab. Arvestades, et selline olukord kestis mitu aastat, istuski venelanna piltlikult öeldes vabatahtlikult viitsütikuga dopingupommi otsas – tagantjärele tundub suisa uskumatu, et kümnete miljonite dollarite väärtuses sponsorlepinguid allkirjastav tippsportlane võib käituda nii olulises valdkonnas niivõrd amatöörlikult.
Märtsi algul dopingukaristusest teada andes sisaldusid Šarapova avalduses laused nagu «Võtan juhtunu eest täieliku vastutuse» ning «Ma ei otsi keelust mitteteadmisele vabandusi». Venelannal oli võimalus jätkata nüüdki samal toonil, kusjuures see poleks välistanud ITFi puudustele tähelepanu juhtimist. Selle asemel otsustas Šarapova, et näitab «võitlejahinge» ja läheb rünnakule.
«Lasin pikka aega kõigil teistel rääkida. Lasin neil oletusi teha ja hinnanguid anda. Aga teadsin, et viimane sõna jääb mulle,» lausus Šarapova teisipäeval Charlie Rose’i vestlussaates antud pooletunnises intervjuus sõjakalt. «Mul on tekkinud tunne, et ITF tahtis minust hoiatavat eeskuju teha.»
Jah, Šarapovast ongi viimase paari päevaga saanud hoiatav eeskuju, ent mitte selles mõttes, nagu ta ise arvab. Olgu ITFi dopinguprogramm kui tahes amatöörlik ja WADA tegutsemine kui tahes tõtakas, ei käi pärast kaklust rusikatega vehkimine siiski hea maitse juurde. On hämmastav, et sedavõrd kõrge kaliibriga sporditäht ei mõista, kuidas seesugune käitumine tõukab avalikkust temast pigem eemale, mitte ei too talle uusi toetajaid. Näis, milline reaktsioon ootab Šarapovat tuleva aasta aprillis, kui ta taas väljakule astub.