Saada vihje

Looduselt antud eeldused ja palju tööd: Alar Seim vormib nüüd ka eestlannast tipptõstjat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Kalvet
Copy
Eliise Peterson on võtnud sihiks endast maksimum välja võtta tõstmises.
Eliise Peterson on võtnud sihiks endast maksimum välja võtta tõstmises. Foto: Tairo Lutter

Mullu Eesti parimaks treeneriks valitud Alar Seimi juhendamisel rassib nüüd iga päev trennis kuus sportlast. See on ka maksimaalne piir ja selle koosseisuga soovitakse teineteist innustades suuremate eesmärkideni jõuda. Viimane liituja on 24-aastane Eliise Peterson, kes soovib oma head eeldused ja varasema sportliku tausta realiseerida nüüd tulemuseks tõstepõrandal.

Eestis on tõstmine viimastel aastatel saanud aina rohkem tähelepanu. Tähelepanu on tulnud peaasjalikult läbi Mart Seimi, kes on mitmekordne tiitlivõistluste medalimees ja eelmise aasta Eesti parim meessportlane. Nii on kasvanud ka trenniseltskond: tiimis jätkavad soomlased Anna Everi ja Milko Tokola, taas tõsiselt sporti tegev ja kevadisel EMil medalit sihtiv Leho Pent, vasaraheitja Anna Maria Orel ning nüüd ka Peterson.

Seega on Alar Seimi käe all ka eestlannast naistõstja, kelle ta loodab viia juba 1.-9. aprillini toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele Spliti. Juhendajal jääb nüüdseks 14 nädalat tema käe all harjutanud Petersoni kiitmiseks sõnadest puudu. Sportlane ise jääb pigem tagasihoidlikuks, kuid tunnistab, et on jõudnud nüüd tõepoolest meelepärase spordiala juurde. «Soovitan kõigil tõstmisega tegeleda. See tunne, kui tõstad kangi pea kohale, on lihtsalt suurepärane,» tunnistas ta.

Varasemalt on 24-aastane Peterson tegelnud 9 aastat ratsutamisega ja seejärel sõudmisega. «Sõudmises ennustati mulle suurt tulevikku, kuid murdsin jalaluu. Poldid pandi jalga sisse ning pidin minema jõusaali keha proportsioone parandama. Nii jõudsin jõutõstmisesse,» meenutas ta senist sportlasteed. 

Tagasi üles