/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/02/09/513557t1hc8cb.jpg)
Kui kohtumise tulemuse kujundamisel mängisid kohtunikud oma rolli, siis matši lõppseis 2:2 jääb siiski ajalooannaalidesse kirja.
Eestlasi kimbutasid vigastused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulemusega võib kokkuvõttes rahule jääda. Tabasin end just mõttelt, et see on olnud viimastel aastatel üks harvadest kordadest, kus Eesti pole aasta esimest kohtumist kaotanud (viimati oli nii 2004. aasta veebruaris, kui Maltal alistati Valgevene 2:1 – toim),» rääkis koondise peatreener Tarmo Rüütli.
«Esimene poolaeg oli meil natuke parem ja suutsime rohkem palli vallata. Teisel poolajal oli meie poolt vähem pakkuv. Valmisolek oli bulgaarlastel teisel poolajal natuke parem.»
Kui juba päev enne mängu oli selge, et vigastuse tõttu jääb kohtumisest kõrvale keskkaitsja Raio Piiroja, siis enne mängu selgus, et haiguse tõttu ei saa matšist osa võtta Vjatšeslav Zahovaiko ning lisaks segas vigastus ründajat Kaimar Saagi. Alles hiljuti haigusest paranenud Tarmo Kink viibis väljakul vaid 40 minutit.
«Vahetustega läks kitsaks. Praegu oli vaja koormust jagada ja seetõttu kasutasin ka Kinki, abi oli temast kindlasti. Hüppeliigesele viga teinud Saagil lõi välja vana vigastus. Kindlasti oleksin tahtnud ka Zahovaiko võimeid kontrollida, kuid kahjuks ei olnud see võimalik,» mõtiskles Rüütli tema käsutuses olnud meeste tervise üle.
Kui lisada, et vigastusega võitleb ka ründaja Sergei Zenjov, siis tuleb loota, et märtsi lõpuks on meie edurivimeeste olukord tunduvalt parem, kuna siis on ees ootamas juba kaks mängu, millest üks EM-valikkohtumine.