/nginx/o/2016/10/11/5944969t1h99a3.jpg)
Kultuuriminister Indrek Saar tutvustab täna, 13. oktoobril valitsusele spordivaldkonna arengustrateegia «Spordipoliitika põhialused aastani 2030» aruannet. Spordivaldkonna arengusuunad aitavad kaasa elanikkonna paremale tervisele ning liikuvusele.
Kultuuriminister spordipoliitikast: ühe lüli nõrkus ohustab kogu ahelat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordivaldkonna arengustrateegia «Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030» võttis Riigikogu vastu 2015. aastal. Selle eesmärk on tervena elatud eluea pikenemine, mis soodustab igaühe eneseteostust ja aitab kaasa ka majanduskasvule.
Kultuuriminister Saare sõnul peab Eesti jõudma Põhjamaade tasemele, kus vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast liigub ja teeb sporti. «Riiklikku spordipoliitikat tuleb vaadata laiahaardelise, planeeritud ja järjepideva tegevusena. See hõlmab valdkondi alates noortespordist tippspordini ja korras jooksuradadest olümpiaettevalmistuseni. Ühe lüli nõrkus ohustab kogu ahelat,» rääkis Saar.
Minister tõi näiteks, et paari aastaga on liikumisharrastajate arv kasvanud 45 protsendini elanikkonnast. See on Euroopa keskmine, kuid Põhjamaades liigub regulaarselt umbes 70% rahvast.
Olulise sportimise soodustajana märkis minister 2015. aastal käivitunud kõrgema kutsekategooria noortetreenerite toetust ning tuleva aasta septembrist rakenduvat noorte huvitegevuse toetamise kontseptsiooni. Aasta hiljem, 2018. aastal seatakse sisse tööandja maksusoodustus tervise- ja spordikulutustelt. Valitsuses hiljuti heakskiidu saanud spordivaldkonna reform aga muudab selgemaks kogu spordisüsteemi rahastamise.
19. oktoobril tutvustab kultuuriminister aruannet Riigikogus, kus ta teeb toimunud arengute ja tulevikusuundade teemal ka pikema ettekande. Aruanne on avalikult kättesaadav pärast Riigikogu istungit.