Võidu nimel peab raha kulutama targalt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Martin Kupper (vasakul) ja tema treener Aleksander Tammert on ühel nõul: treenimine ja võistlusteks ettevalmistumine peab muutuma professionaalsemaks.
Martin Kupper (vasakul) ja tema treener Aleksander Tammert on ühel nõul: treenimine ja võistlusteks ettevalmistumine peab muutuma professionaalsemaks. Foto: Viljar Voog/Õhtuleht

See, kuidas Martin Kupper tänavu talvel ja kevadel Lõuna-Aafrika Vabariigis Rio olümpiaks valmistus, polnud ausalt öeldes just kuigi professionaalne. Olud, nagu kinnitab tema treener Aleksander Tammert, kettaheite olümpiapronksimees, olid pisut ekstreemsed: väljas pidevalt üle 30 kraadi sooja, kohati ligi 40. Ja niimoodi mõlemas treeningulaagris viis nädalat jutti.

Säärased olud, seletab Tammert, nõuavad, et sportlase lihased saaksid tihedalt massaaži.

Aga meest, kes Kupperi lihaseid töökorras aidanuks hoida, laagrites ei olnud. Sest polnud raha, mille eest teda palgata. Tammertile on see ammusest ajast tuttav probleem. Juba tollal, kui tema möödunud kümnendil oma heidetega medaleid ründas, pidi ta otsima verisulis, füsioterapeudina alles alustavad mehi, keda motiveeriks pelgalt see, et saaks temaga laagrites tasuta kaasas käia. Kupper sai enne Rio mänge kergejõustikuliidult 80 eurot kuus, mida füsioterapeudile kulutada. Selle summa eest saaks kaks seanssi kuus, ei rohkem. «See on sama,» võrdleb Tammert, «kui F-1 auto saab kaks korda putitamist kuus, ülejäänud ajal vuragu niisama ringi.»

Kupper püüdis massaaži puudumist korvata võimlemisrulli ja venitusharjutustega. Rios jäi ta napilt, esimesena medalita. Aga järgmiseks, Tokyo olümpiaks on ta eesmärgi juba välja kuulutanud: olümpiakuld.

Tagasi üles