Eesti spordiajaloos kõige rohkem kõlapinda saanud Andrus Veerpalu juhtumis selgitas suusataja kaitsemeeskonna liige Sulev Kõks eestlase kõrget kasvuhormooni taset sellega, et Veerpalu on justkui mutant.
Lõpuks ei olnudki vaja tõestada, et Veerpalu on mutant, vaid Rahvusvaheline Spordikohus CAS leidis, et kasvuhormooni testi piirväärtusi on käsitletud valesti, ja eestlane pääses võistluskeelust.
Johaugi juhtumis ei ole veel lõplikku tõde välja selgitatud ja norralannale on määratud eilse seisuga ainult kahekuuline ajutine võistluskeeld. Seetõttu on raske kindlalt hinnata, kas Johaugi versioon juhtunust on tõene või mitte. Paljude jaoks tundub kogu norralaste jutt siiski kahtlasena ja avalikkuse ette toodud versioon juhtunust on nende arvates lihtsalt hale katse end süüst puhtaks pesta.
Kui kogu jutt ongi ainult kattevari, siis tuleb tõdeda, et selle skeemi väljatöötamiseks on nähtud kõvasti vaeva. Siiski ei oleks see spordiajaloo kõige originaalsem ja värvikam vabandus. Ajalugu mäletab hoopis kummalisemaid selgitusi ning põhjendusi.
LaShawn Merritt (USA, kergejõustik). Sarnaselt Therese Johaugiga on pakendi lugemisega raskusi olnud ka USA 400 m jooksjal LaShawn Merrittil. 2009. ja 2010. aastal dopinguga põrunud kolmekordne olümpiavõitja kasutas aga veidike isiklikumat kraami.
Keelatud steroidi dehüdroepiandrosterooniga vahele jäänud Merrit kasutas enda sõnul peenise suurendamiseks mõeldud toodet ExtenZe, kuid ta ei lugenud väikses kirjas olnud teksti toote koostisosadest. Kaheaastase võistluskeeluga nõustunud jooksja tunnistas seejärel, et häbi on tema jaoks karistusest suurem.