Zahovaiko: vineeriärimees ja vabariigi parim ründaja

Vjatšeslav Zahovaiko elab küll tavalist tööinimese elu, kuid selle kõrvalt lööb pea igal nädalavahetusel väravaid. Foto: Kaarel Täll

«Minusugune treenimata mees ei tohiks nii palju väravaid lüüa. Ma ei taha olla ülbe, kuid profimeeskonnas oleks ma praegu ilmselt juba 30 väravat löönud,» ütleb 34-aastane amatöörjalgpallur Vjatšeslav Zahovaiko.

Kogenud vanameister toob suurepäraselt esile Eesti jalgpalli meistriliiga ilu ja valu. Nauditav on vaadata, kuidas vineeriäris tegutsev mees Paide Linnameeskonna eest mängides särab, kuid samas tekib küsimus: kuidas see üldse võimalik on? Juba mitmendat aastat amatöörjalgpallurina tegutsev Zahovaiko on 19 värava ja 12 resultatiivse sööduga koduse liiga parim ründav mängija. Kus on need noored, kes pidanuks piltlikult öeldes Zahovaiko väljakult minema lööma?

Hooaja lõpus lahkub meister vabatahtlikult ja sirge seljaga areenilt.

Kohtusime Slavaga, nagu ta ise end tutvustab, reedese tööpäeva lõpus. Ründajal õnnestus töö ja õhtuse Paide treeningu vahel paus teha. «Minu päevaplaan ei erine tegelikult tavainimese omast. Tööpäev algab hommikul kell kaheksa ja enne seda viin lapsed kooli. Töötan firmas, mis tegeleb Läti vineeri edasimüümisega. Lisaks sellele on meil oma väike tootmine, kus teeme mööblit nii kööki kui ka mujale. Ma ei taha küll väga reklaami teha, kuid teeme tõesti ilusaid asju,» räägib väravakütt. «Enne tööle siirdumist ei olnud mul vineeriga mingisugust kokkupuudet. Nüüd olen hakanud juba ise hobi korras nokitsema ja koju vajalikke esemeid valmistama. See on üks ilus materjal, millest saab huvitavaid asju teha. Ise ehitamine on hea võimalus rutiinist pääseda.»

Endise profijalgpalluri tööülesanded otseselt tootmist ei puuduta. «Minu töö on äriklientuuriga suhtlemine. Ma pean iga päev oma klientide jaoks olemas olema. Pean suutma neile vineeri tarnida ja otsima erinevaid lahendusi,» selgitab ta.

Tihti läheb Zahovaiko pika tööpäeva lõpus trenni. Tema sõnul harjutab Paide amatöörmeeskonnale kohaselt kolm kuni neli korda nädalas. Zahovaiko ise alati trenni ei jõua, kuid viimasel ajal on ta siiski pidevalt kohal käinud. «Tööpäeva lõpus pingutamine pole kõige lihtsam, kuid see on tehtav. Ma pole Paides ainuke selline mees: pooled meist töötavad iga päev, teised käivad koolis. Kõik oleme võrdses seisus. Ei saa nuriseda.»

Seis on lahja

Samal ajal peab Paide meistriliigas mõõtu võtma Eesti tippklubidega, kus treenitakse mitu korda päevas ning mängijad on elukutselised jalgpallurid. Alles eelmises voorus võideti 2:0 Nõmme Kaljut, kes endiselt tiitliheitluses püsib. «Tean, et Kalju treener ei laseks neil vastast alahinnata. Ilmselt olime meie sellel päeval lihtsalt väga heas seisus. Kuna käime tööl, siis saab tihti otsustavaks, mis päeval ja kellaajal mäng toimub. Kas saame üldse meeskonna selleks ajaks kokku? Nüüd asjad klappisid ja võitsime Kaljut üsna kindlalt. Julgeks isegi öelda, et olime esimesel poolajal profimeeskonnast selgelt üle.»

Zahovaiko on aus ja tunnistab, et midagi räägivad tema ja Paide Linnameeskonna esitused ka Eesti meistriliiga taseme kohta. «Seis on kuidagi lahja. Ma nõustun, et viimastel hooaegadel on tase ühtlustunud, aga kui meenutan oma karjääri algusaastaid, siis olid tippklubid, nagu TVMK, Flora ja Levadia, kuidagi teistsugused. Võib-olla polnud nende mäng niivõrd kiire, kuid see oli kuidagi mehisem,» meenutab ta. «Nüüd on mängijad üldiselt nooremad ja praegu suudab Paide kõigile lahingu anda. Mäletan, et omal ajal läksime Floraga nõrgemate vastu üsna üleolevalt mängima. Plaan oli nende väravasse kümmekond palli lüüa.»