Kuidas suusarajal külmakahjustusi vältida

Külmaga suusarajale minnes on esmatähtis hoolikas riietuse valik. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Kuidas tuleb suusasõbral käituda, kui külm kipub liiga tegema ning kuidas saab hoiduda külmakahjustustest, selgitab SA Tartu Kiirabi koolitusjuht, 40. Tartu Maratoni meditsiiniteenistuse koordinaator Andras Laugamets:

13. veebruari Tartu Maratoni Avatud raja sõit näitas kätte mitmeid kitsaskohti spordisõbra arusaamades ohutusest.
Paljude osavõtjate riietus ei olnud vastav ilmastikule, ei arvestatud ka ekstreemse külma ilmaga kaasuva kõrgema energiavajadusega, mis viis erakordse väsimuseni ja katkestamiseni. Külmad ilmad tekitavad ka lisaprobleeme suuskade määrimisel (vähe kogemusi, libisemine vilets), kõik see tõstab energiakulu.

Raske on prognoosida mitmel suusasõbral tuleb oma sõrme või varbaga peagi, osaliselt või tervenisti hüvasti jätta. Loodame, et mitte kellelgi. Vaatamata kiirabitöötajate keelitusele keeldusid nii mitmedki külmunud sõrmedega spordihullud rajalt maha tulemast. Esmaspäeva õhtuse seisuga olen saanud kolm teadet sellest, et kellegi varbad või sõrmed on mustad. Mis nüüd saab?

Ei tea kui paljudel on köha, kui paljudel on hääl ära külma õhu sisseahmimisest. Spordisõber võib küsida, et mis te korraldate siis sellist üritust. Rahvusvahelised eeskirjad lubavad suusamaratoni korraldada kuni 25 miinuskraadi juures.

Alljärgnev jutt on ennetav ja hoiatav.
Esimeseks soovituseks oleks see, et kallid spordisõbrad, kes avatud rajal omi sõrmi, varbaid või/ka ninaotsa/kõrvu/põski tõsiselt külmetasite ja kellel täna, esmaspäeval ihuliikmed veel «huugavad» , valutavad, kipitavad (aga ei ole mustad) ärge palun nädal hiljem enam põhisõidule saatust proovima tulge. Kahjustunud koed on viletsa verevarustusega ja kipuvad oluliselt kiiremini ära külmuma ja siis võivad tulemused olla kirurgilised st otsast äravõetavad.

Paikne külmakahjustus tabab ennekõike organismi äärealasid ja katmata kehaosasid.
Juhtivaks sümptoomiks on tundetus, nahk muutub tihkeks, hiljem võib täheldada villi, nekroosi. Külmas liikudes, kontrolli regulaarselt, kas tunned kinda või saapa sees omi sõrmi/varbaid. Oluline on ka teiste spordisõprade jälgimine. Härmatise eemaldamisel (juustest, kulmudest) ole ettevaatlik et mitte vigastada nahka.

Ettevaatlik tuleb olla ka juhtudel, kui kinnas või sokk on naha külge kinni jäätunud (rohkem kalameeste teema), siis ei tohi hakata riietusest energiliselt eemaldama, tuleb lasta sulada.

Sõrmede/varvaste tundetuse korral tuleks sportimise lõpetada (vajadusel palu meditsiinisaanil ennast toitlustuspunkti viia). Vahepeale soendamine ja siis uuesti rajale minek on puhas hullumeelsus.

Tulles külma käest sooja ära hakka külmunud kehaosa masseerima, hõõruma (eriline rumalus lumega hõõruda). Kindlasti ei tohi külmunud kehaosa panna kuuma vette vee temperatuur peab olema mitte üle 42 kraadi, vastasel juhul tekib juba kuumakahjustus. Vältida tuleb ka suurt kuumust (puhurid, tule lähedus, kohe saunalavale). Juhul, kui sooja vett ei ole, lase lihtsalt sulada, proovi liigutada.

Sõrmi/varbaid haarava külmakahjustuse korral mingit kiiret haiglaravi reeglina ei rakendata. Juhtudel kui külmumine (tundetus, valge/sinine nahavärv) haarab labajalga ei tohiks külmunud jalale astuda. Konsulteeri meditsiiniteenistusega.
Peale soenemist võib tunda kipitust, kihelust, valu, võivad tekkida villid

Külmunud sõrmed.
Sõrm või varvas võib olla ülessoojenemise järgselt, turses ja punetav, villiline, sinaka varjundiga või halvemal juhul suisa must. Nüüd on oluline valuvaigistite kasutamine, uue külmumise vältimine ja hügieen. Arsti poole pöörduda siis, kui lähipäevadel peale külmumist on tegemist ulatusliku turse ja põletikuga. Sageli kehtib siin nn jälgimise printsiip – jõuluajal külmud ja jaanipäeva paiku on jupikene läinud.


Riietumise soovitus – kihiline, pigem rohkem kihte, vajadusel lisariideid kaasa võtta. Suusakombinesoonid ei ole reeglina mõeldud nii külmadeks oludeks. Liigsetest riietest saab alati vabaneda andes need toitlustuspunktides TP ülemate kätte, kes toimetavad riided ürituse lõpuks finišisse, sekretariaati või saate need kätte peale üritust klubist Tartu Maratonist.
Vesi juhib sooja oluliselt paremini kui õhk. Kui nahk või riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi saada tõenäolisem.

Eriti oluline! Sokid, saapakatted. Kasvõi nagu vanasti suured sokid saabaste peale kui spetskatteid ei raatsi soetada. Saapa alla spets termosokk, vana hea villane sokk ei ole kõige parem kuna imab endasse niiskust. Hügieenisidemete, kilekottide, ajalehtede toppimine saapa sisse pole spordisõbrale ehk tänapäeval mitte see kõige õigem tegevus, pole mõeldud aktiivseks tegevuseks. Kaalutle kuivade ja soojade sokkide kaasavõtmist, et sokke vahepael vahetada (toitlustuspunktides olevates nn katkestajate bussides).

Kindad – head on labaku tüüpi kindad, kus väiksemad sõrmed saavad “nautida” suuremate (parema verevarustusega) soojust. Väldi, et kinda ja varruka vahel on katmata ala (soodustab käe külmumist).

Kaalutle kahe kindapaari kaasavõtmist ja väldi kinnaste märjaks saamist toitlustuspunktides juues ning kinda käest võtmisel käe kiiret külmumist. Nagu teame, käed kipuvad külmuma just laskumistel.

Enda kaasa võetud jook võiks olla ikka termopudelis. Külma joogi soendamine on organismile lisaenergia. Vajadusel paku seda ka kaaslasele. Ekstreemses külmas on ka keha energiavajadus oluliselt suurem – rohkem süüa!

Loomulikult on külmas ilmas aktiivselt liikudes palju abi näomaskidest, buff’idest, spetsiaalsetest õhusoendajatest jne.
Veel üks tähelepanek, pulsikellad kipuvad ekstreemses külmas “hulluks minema”, näitavad müstilisi pulsse.

Kreemitada nägu rasvase külma ilma kreemiga ja kasutada hügieenilist huulepulka.
Oluline on silmas pidada, et maratoni ühisstardi korral on alguses liikumistempo väga aeglane ja kui siis külm nahavahele poeb võib kogu maraton olla rikutud. Esimene toitlustuspunkt on ka avaral väljal.

Tartu Maratoni üritustel kehtib juba aastaid ühtne hädaabinumber 112, olles ise hädas või nähes kaaslast helista ja ütle, et oled maratoni rajalt- Sind ühendatakse meditsiiniteenistuse staabiga, kes saadab Sulle abi. Oluline on siinjuures teada kus sa asud – mitu kilomeetrit on lõpuni, millisest toitlustuspunktist oled läbi tulnud. Arvesta ka sellega, et ekstreemses külmas vajab ka mobiiltelefon soojas hoidmist, et toimida.

Kaalutleda kas minna üldse starti, kui ei ole piisavalt õiget varustust.

Madalate temperatuuride korral mine sooja, toitlustuspunktide vahepeal olevatesse bussidesse- rahune seal bussis ja mõtle, kas on mõtet jätkata.

Tore oleks, kui spordipidu jääks spordipeoks, mitte sõjaks, mida aastaid hiljem meenutatakse, et selle kehaosa kaotasin ma legendaarsel 40. Tartu Maratonil, Palu väljadel võideldes iseenda rumaluse ja sportliku vihaga.