Meeru ja Triisa stardivad raskel Dakari rallil seekord ilma igasuguse meeskonna abita

Mart Meeru (paremal) ja Toomas Triisa. Foto: Rando Aav/Rally.ee

Täna MyFitness Postimaja spordiklubis toimunud Dakar Team Estonia pressikonverentsil räägiti lähemalt Mart Meeru ja Toomas Triisa plaanidest ja eesmärkidest seoses 2. jaanuaril algava järjekordse Dakari maratonralliga, kus mõlemad mehed stardivad «Malle-Moto» klassis. Mehaanik Martin Gramann, kes läheb vastu oma neljandale Dakarile, rääkis, kuidas tema päevad Dakaril sisutatud on. 

Mart Meeru ja Toomas Triisa stardivad 2017. aasta Dakaril tsiklitega ja «Malle-Moto» klassis. See on klass, millega igal korral tehakse kummardus neile, kes omal ajal Dakari maratonralli ellu kutsusid, sest just nii sõideti seda kuulsat maratonrallit alguses. Selles klassis puudub osalejatel igasugune meeskonna tugi, sest meeskonda neil lihtsalt ei ole. Kõik asjad peavad nad ise ära tegema: sõitma, tsiklit kahe päeva vahel hooldama, järgmise päeva rajalegendi ette valmistama. Ja seda kõike piiratud vahenditega ehk sellega, mis neil oma spetsiaalses kastis kaasas on (varuosad, tööriistad, riided). 

«Ma olen nüüd kahel korral Dakaril käinud ja teinud seda nö mugavas klassis, kus laagrisse jõudes võtab tiimi mehaanik su tsikli ja asub seda hooldama ja sa saad rahulikult omade asjadega tegeleda. Eelmisel aastal sõitsin mõned päevad koos nende meestega, kes osalesid Dakaril «Malle-Moto» klassis ning nägin nende tegemisi lähemalt. See oli muljetavaldav. Ja nii jõudsingi otsusele, et kui kolmas kord startida, siis võiks asja enda jaoks keerulisemaks ja huvitavamaks teha. Üheks väga oluliseks faktoriks saab olema uneaeg, mis jääb ilmselt nüüd lühemaks kui varasematel aastatel. Raja poolelt saab keerulisem olema kindlasti Boliivia osa, kus oleme taas 4000-5000 meetri kõrgusel merepinnast ja see on hõreda õhu tõttu tõsiselt kurnav,» rääkis Mart Meeru. 

«Kui tuleme laagrisse, lükkame oma tsiklid spetsiaalsele alale, mis aiaga piiratud ja see välistab igasuguse kõrvalise abi. Aia tagant õpetada võib küll, kui on keegi, kellel selleks aega on,» lisas Meeru.

Kui Meeru stardib oma kolmandale Dakarile, siis Triisale on see teine kord. «Eks loomulikult olin mõelnud selle peale. Sellel aastal hakkas Mart mulle rääkima, et võiks sellel aastal teisiti osaleda ja eks see otsus sai ära tehtud. Ma olen oma hingelt ikka tulemuse peale sõitja, esimesel korral keelati see mul ära, kuid eks ma ikkagi püüdsin. 2014. aastal lõppes see paraku ühe karmi päevaga kõrbes, kus olin katkestamisele lähedal. Õnneks suutsin siiski tehnilise probleemi kiuste jätkata aga tulemusele sõitmine oli sellega lõppenud. «Malle-Moto» klassis lähen kindlasti tulemust sõitma, poodium ja kõige kõrgem eesmärk on selle klassi võit. Ma annan endale aru, et see pole lihtne. Mina saan enda poolt teha seda, et valmistan ennast korralikult ette, püüan rajal mitte eksida ja mitte kukkuda, et tsiklit ja ennast vigastada. Tehnikaspordis jääb alati aga tehnilise probleemi võimalus ja keerulisemaks teeb asjad see, et lisaks sõidule peab fookus terav olema ka tsiklit hooldades ja remontides, et ta need kaks nädalat vastu peaks. Nagu näha, on hea tulemus kinni väga mitmes faktoris, kuid see teebki asja põnevaks,» rääkis Triisa.

Meeru on tulemuse osas vähe tagasihoidlikum, kuid ei eita, et soovib samuti saada võimalikult kõrget kohta. «Ma nii suurelt ei julge plaani teha kui Toomas, kuid tahan olla kindlasti omas klassis kõrgel kohal. Ja ühtlasi teha ka Toomasel võitmise keerulisemaks, sest eks võita tahab ju igaüks,» muigas Meeru. 

Meeru ja Triisa stardivad Dakaril Husqvarna 450 Rally tsiklitega, mille on neile ette valmistanud tuttav Hollandi meeskond HT Rally Raid, mille ridades läheb oma neljandale Dakarile Martin Graumann. 

«Sellel aastal ma jah meie poisse otseselt aidata ei saa. Kuid eks me laagris ikka oleme koos, vahetame muljeid ja ma olen vajadusel siis seal aia taga õpetamas ka. Mehaaniku jaoks on kiired ajad siis, kui tsiklid tulevad sisse, eriti, kui mõni neist on näiteks kukkumise tagajärjel rohkem viga saanud. Igal mehaanikul, meid on kokku neli, on kaks tsiklit ja nendega läheb ikka ööni välja. Siis taas hommikul vara üles, sõitjad teele, laager kokku ja autoga uue laagri poole teele,» rääkis Graumann mehaaniku argipäevast Dakari ajal.