Ligi viis aastat tagasi langevarjuhüppel raskelt vigastada saanud mees sai kohtuvaidluses MTÜ-ga Eesti Lennuklubi lõpliku kohtuvõidu ning saab klubilt hüvitiseks üle 13 000 euro.
Lõplik otsus: lennuklubi peab langevarjuõnnetuse ohvrile raha maksma
7. november 2016, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati tuli vaidluses lahend tänavu juuli keskel, kui Tallinna ringkonnakohus leidis sarnaselt Harju maakohtu varasemale otsusele, et lennuklubi peab mehele maksma hüvitiseks üle 13 000 euro. Kuna riigikohus ei võtnud esmaspäeval lennuklubi kassatsioonkaebust menetlusse, jõustusid varasemad lahendid lõplikult.
Marti ostis Eesti Lennuklubilt 2011. aastal langevarjuhüppe koos sellele eelnenud koolitusega. Mees sooritas hüppe sama aasta 2. juulil, murdes maandudes mõlemad jalada. Marti leidis, et klubi ei taganud osalejate ohutust ega instrueerinud osalejaid enne koolitust vajalikul määral. Muuhulgas tõi mees välja, et lubatud kolmetunnine koolitus kestis vähem kui kaks tundi, maapealne koolitus ei sisaldanud praktilist harjutamist, osalejatelt ei nõutud tervisetõendit ega eksami sooritamist enne hüpet ega allkirja selle kohta, et nad on teadlikud langevarjuhüppega kaasnevatest ohtudest. «Samuti kasutas klubi nõuetele mittevastavaid langevarje, korraldas langevarjuhüppe liiga suure tuulega ega teatanud pärast langevarjuõnnetust sellest kohe kontrollorganile,» märkis Marti.
Mees nõudis kohtusse esitatud hagis lennuklubilt 1284 eurot varalise ja 12 000 eurot mittevarase kahju katteks.
Lennuklubi vaidles Martile vastu, kinnitades, et mees sai vigastada enda hooletu tegevuse tõttu maandumisel ja maandumisreeglite järgimata jätmisest. «Hageja maandus kahe jala asemel ühele jalale hoolimata sellest, et instruktor juhtis maandumise ajal tema tähelepanu sellele, et ta jalad ette viiks ja kokku suruks, hüüdes seda hagejale vahetult enne maandumist,» märkis lennuklubi.
«Pärast teoreetilise koolituse lõppemist näidati kõigile praktiliselt, kuidas toimub lennukist väljahüppamine ja pärast seda said kõik õpilased ise maapeal lennukist väljahüppe sooritada. Kes tegi väljahüppel vea, kordas seda uuesti. Koolituse pikkust seadus ei reguleeri, kuid üldjuhul on koolituse kestuseks kolm akadeemilist tundi ehk kaks astronoomilist tundi ja 15 minutit,» lisas lennuklubi.
Tunamullu juunis andiski Harju maakohus õiguse lennuklubile ning selle otsuse jättis hiljem jõusse ka Tallinna ringkonnakohus. Riigikohus andis aga möödunud aasta juunis vahevõidu hagejale, tühistades kahe alama astme kohtu otsused ning saatis kaasuse maakohtusse uueks arutamiseks.
Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttutühistada. «Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus pooltega hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni arutanud ja on sellega rikkunud selgitamiskohustust. Kuna hageja ei ole välistanud nõude rahuldamist lepingu alusel, tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada, kas hageja soovib lepingu rikkumisest tulenevalt kahju hüvitamist, ning anda pooltele vajadusel võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude kohta,» märkis riigikohus.
Asja uuel läbivaatamisel tuli kolleegiumi kinnitusel maakohtul esmalt selgitada, kas hageja soovib oma nõude rahuldamist lepingulisel või lepinguvälisel alusel ning seejärel lahendada hageja nõue, arvestades ülalmärgitud selgitusi.
Harju maakohus jõudis uue lahendini tänavu 14. märtsil, rahuldades seekord Marti hagi Eesti Lennuklubi vastu ning mõisteti MTÜ-lt Marti kasuks välja 13 284,12 eurot, sellest varaline kahju taastusravikuludena moodustas 1284,12 eurot ning füüsilise valu ja hingelise üleelamise tõttu tekkinud mittevaraline kahju 12 000 eurot.
Kohus põhjendas oma otsust sellega, et MTÜ Eesti Lennuklubi ei pakkunud osalejatele enne langevarjuhüpet vajalikul määra teoreetilist ja praktilist koolitust ja ei viinud läbi nõutud kirjalikku eksamit, asendades selle suulise eksamiga. «Kasutatud langevari ei olnud ekspluatatsiooniks kõlbulik, mistõttu sai Marti langevarjuhüppe tagajärjel raske tervisekahjustuse - mõlema jala luumurrud. MTÜ Eesti Lennuklubi ei teatanud pärast langevarjuõnnetust sellest kohe kontrollorganile. Lisaks jättis kostja sündmuskoha ja asitõendite, sealhulgas konkreetse langevarju puutumatuse tagamata,» märkis maakohus.
Ühtlasi jättis maakohus menetluskulud Eesti Lennuklubi kanda ning mõistis Eesti Lennuklubilt Marti kasuks menetluskuluna välja 4200 eurot.
MTÜ esitas seepeale apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis jättis aga juuli keskel avaldatud lahendis maakohtu viimatise otsuse suures osas jõusse. Nimelt muutis ringkonnakohus maakohtu lahendit vaid osas, millega oli MTÜ-lt Marti kasuks välja mõistetud tasutud riigilõiv 1200 euro ulatuses. Seega arvestasti see summa menetluskuludest, mille maakohus oli lennuklubilt Marti kasuks välja mõistnud, maha ja ringkonnakohtu otsusel tuleb MTÜ-l hüvitada menetluskulud 3000 euro ulatuses.