Elupäästva aparaadi omamist peetakse tülikaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
AED Tallinna Spordihallis
AED Tallinna Spordihallis Foto: Sander Ilvest

Möödunud nädala neljapäeval Tondiraba jäähalli jääle oma elu jätnud 55-aastane veteranhokimängija Sergei Orljankin oli parasjagu sooritamas pealeviset, kui ta jääle kokku kukkus. Häirekeskusesse tehtud telefonikõne kirjelduste kohaselt tabas meest nõrkushoog, mistõttu ei olnud kiirabil põhjust arvata, et tegemist oleks delta prioriteediga väljakutsega. Teisisõnu ei peetud Orljankini seisundit häirekeskusesse saabunud informatsiooni põhjal eluohtlikuks. Tegelikkus oli teistsugune ning õhku jäi rippuma küsimus: «Aga mis siis kui…»

«Loo moraal võiks olla see, et sellistes spordihallides peaks olema tavakasutajale mõeldud AEDd ehk elustamisvahendid, mida enne kiirabi tulekut kasutada inimestel, kelle süda on seiskunud,» kommenteeris traagilist juhtumit Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.

Tondirabas vastavat aparatuuri ei olnud, miks? «Praegu on need aparaadid vaid üksikutes kohtades. Meie igapäevaselt kohal olevad administraatorid on saanud vastava koolituse, kuidas sellistes olukordades käituda,» selgitas Tondiraba jäähalli juhataja asetäitja Mart Aare.

Tagasi üles