Eesti esindus liigub seiklusspordi MM-il parimate seas
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
12. november 2016, 19:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti võistkond Estonian ACE Adventure Team on alustas Autraalias peetavat seiklusspordi (Adventure Racing) MM-võistlust ligi saja esinduse konkurentsis paljulubavalt, liikudes kolmanda ja neljanda koha piiril, ent pidi pärast üht kolmetunnist eksimust paar konkurenti endast mööda laskma.
Poolel võistlusmaal olid esimesed kuus võiskonda, nende hulgas Eesti esindus Timmo Tammemäe, Silver Eensaar, Rain Eensaar ja Mariann Sulg, kes on mitmekordsed rogaini ehk 24 tunni orienteerumisjooksu maailmameistrid, teistest selgelt lahti rebinud. Medalile jõudmine sõltub palju taktikast: kuidas meeskonnad planeerivad une- ja puhkeajad, samuti segavad kaarte öised etapid, kus edu sõltub täpsest navigeerimisest.
Esimese unepausi tegi Eesti esindus 7. vahetusalas, kui stardist oli möödunud 36 tundi ja selja taha oli jäänud umbes kolmsada kilomeetrit. Magamiseks ja puhkamiseks kulub poolteist kuni kaks tundi. Otsuse puhata tegid seal ka liidrid, Uus-Meremaa võistkond Seagate. Magamata liikus vahetusalast edasi rootslaste Thule Adventure Team, kes oli maganud eelnevalt kajaki etapil ühe tunni kaupa kordamööda. See oli ärkvelolijatele keeruline ülesanne, sest kajaki etapp kulges vastuvoolu. Üks Rootsi võistkonna liige on saanud kergelt vigastada.
Kaarte on kokku koguni 38, neist nii mõnedki on suhteliselt tumeda trükiga ja isegi päevavalguses raskesti loetavad, kuid nende järgi tuleb liikuda ka öösel.
Vahetult enne seitsmendasse vahetusalasse jõudmist tuli rattaga läbida nõudlik etapp, kus tõusumeetreid kogunes 2160 ja langust 2110. Sellisel maastikul kõndiminegi nõuab tavainimeselt tugevat pingutust.
14 etapist koosneva võistlustrassi pikkuseks Kagu-Austraalia New South Walesi osariigi looduskaunis piirkonnas on 627 kilomeetrit, millest 115 km tuleb läbida jalgsi, 322 km maastikurattaga ja 185 km kajakiga, lisaks ootab viiekilomeetrine lisaülesanne koopas.
Kogu vajalik varustus, söök ja jook tuleb võistlejatel ise kaasas kanda. Vahetusalades saavad meeskonnad etapiks vajalikku varustust vahetada ning söögi- ja joogivarusid täiendada.
Kaardid said meeskonnad kätte kaks tundi enne starti, mis andis võimaluse kiirelt planeerida teekonda. Kaarte on kokku koguni 38, neist nii mõnedki on suhteliselt tumeda trükiga ja isegi päevavalguses raskesti loetavad, kuid nende järgi tuleb liikuda ka öösel.
Võitja eeldatavaks ajaks pakuvad korraldajad 96 tundi ehk neli ööpäeva, millesse nad on arvestanud ka kuuetunnise unepausi ning kuue ja poole tunni pikkuse tegutsemise vahetusalades. Praegu liiguvad esimesed võistkonnad eeldatud etappide läbimise ajast paar tundi ees.
Õnneks ei ole võistlejaid kimbutamas selle nädala teiseks pooleks lubatud ligi 37-kraadine kuumus. Ilm on olnud leebem.
Rada on pakkunud võrratuid looduselamusi, näiteks kajakil Jervise lahe läbimine, kus peaks praegusel ajal kulgema vaalade ränne. Eesti võistkonna liikmed on edastanud, et vaalu pole nad kahjuks näinud. Küll on võistlejate pidevaks saatjaks uudishimulikud kängurud.
Eestlased alustasid võistlust neile omaselt rahulikult. Samasugust taktikat on Eesti nelik kasutanud mitmel varasemalgi võistlusel. Kuna võistlus tuleb pikk ja kurnav, ei ole algustundide rabelemisel suurt mõtet, sest energiat ja jõudu tuleb ühtlaselt jagada.
Nii nagu Eesti võistkonna liikmed oletasid, hakkasid suuremad vahed tekkima ning jõuvahekorrad selguma esimesel võistlusööl, 4. etapil, kus oli kavas 95 km rattasõit. Juba alguses läks juhtima legendaarne Uus-Meremaa võistkond Seagate, mitmekordne seiklusspordi MM-i võitja, kelle koosseisu kuulub maailma parimaks navigeerijaks tituleeritud Chris Forne, kapteniks on aga Uus-Meremaal peaaegu pooljumala seisusesse tõusnud 44-aastane suurte kogemustega seiklussportlane Nathan Fa’avae, kes küll pärast eelmise aasta MM-i teatas suurvõistluste tasemel seiklusspordist loobumisest, ent on, nagu näha, loobunud loobumast ning tulnud taas starti.
Kaheksanda etapi kirjeldusse on korraldajad lisanud hoiatuse: mitte asuda teele, kui meeskond ei ole võimeline tervet etappi, ligi poolt ööpäeva nõudvat 45-kilomeetrist lõiku, läbima ühes jutis jalgsi, samuti tuleb olla tähelepanelik Endricku jõe ületamisel, kuna veetase võib kiiresti tõusta. Parasjagu on piirkonnas alanud vihmasadu, mis ei ole siiski üleliia tugev.
Kolmas ööpäev, mil väsimus hakkab kuhjuma, on toonud muudatusi: võimsana liigub ees endiselt Seagate, kes on jõudnud juba koopaetapi (etapp 10) lõppu. Üks suurfavoriitidest, Thule, kelle üks liige on vigastatud, on langenud tahapoole, ette on kerkinud siiani peaaegu magamata võistkond Columbia Vidaraid, kogu aeg ühtlaselt hästi liikunud Adventure Medical Kits (mõlemad USA), samuti Austraalia Shotz Sports Nutrition.
Pikal kaheksandal jalgsietapil, mis toimus kohati tugevas vihmasajus, pudenes Eesti võistkonnal korraks maha GPS-saatja, tuli oodata uut. Rajavalik ühes kohas ei õnnestunud ning tekitas kolmetunnise navigeerimisvea, mille jooksul läksid mööda mitu võistkonda.
Etapp 9 on lühike, 70 km pikkune maastikurattasõit headel teedel, mis võtab 3-4 tundi, sest tuleb vändata tugevas vastutuules. Sellele järgneb vähemalt viietunnine koopaetapp, 110 kilomeetrit vee peal (pack-rafti ehk seljakotiparve ja kajakiga), 99 km maastikurattaga ja lõpuks 18 km jooksu.
Vähem kui poole võistlust on veel ees. Medalite ja kohtade jagamine algab ilmselt ööpäev enne lõppu.
Aasta tagasi Lõuna-Ameerika keskosas Pantanalis toimunud seiklusspordi MM-võistlusel saavutas Eesti võistkond Estonian ACE Adventure Team viienda koha, olles nende viie võistkonna sees, kes täispikkuses raja üldse läbi tegid. Ülejäänud võistkonnad suunati äärmiselt raskeks kujunenud raja tõttu kas lühendatud rajale või nad katkestasid. Viies koht on ka seni eestlaste parim saavutus seiklusspordi MM-ilt.