Eesti jalgpall astus ajas 20 aastat tagasi

Kui mitut eestlast on vaja ühe Belgia koondislase peatamiseks? Yannick Carrasco demonstreerib, et vähemalt nelja. Foto: SCANPIX

Kakskümmend aastat ajas tagasi. Täpselt nii hull on Eesti jalgpallikoondise hetkeseis, kui vaadata tulemusi ja mängupilti suurtes kohtumistes. Viimase viie kuu jooksul oleme kaotanud kõik kolm võõrsil peetud mängu: juunis Portugalile 0:7, kaks kuud tagasi MM-valikmängus Bosniale ja Hertsegoviinale 0:5 ning pühapäeval 1:8 Belgiale. Väravate vahe 1:20. Katastroof.

Viimati oli Eesti koondisel midagi võrreldavalt kahvatut ette näidata 1995. aasta kevadel-sügisel, kui maikuus kaotati Balti turniiril Leedule 0:7, septembris aga MM-valiksarjas võõrsil 1:7 Horvaatiale ja oktoobris Vilniuses 0:5 Leedule. Paarikümne aastaga oleme oma jalgpallielus meeletu sammu edasi astunud, kuid tõe kriteerium on spordis teatavasti alati tulemus. Miks on olukord nii halb? Kas teised astuvad lihtsalt veel kiiremini?