Jääjõuluvanad, väle Batman ja rahulolev peaminister

Külma tõttu olid meestel habemed härmas, mõne mehe habeme kohta võinuks lausa kasutada väljendit «näos paiknev liuväli». Prantslasel Jeremy Weibelil rippus ka nina küljes jääpurikas. Foto: Sille Annuk

Tartu maratonile eelnenud külmapaanika võttis kõige paremini kokku Eesti sõudekuulsus Allar Raja: «Hirmul on suured silmad.» Postimehega vestelnud osalejad jäid võistlusega igati rahule.

Pool tundi enne starti valitses Otepääl pealtnäha selline meeleolu, nagu poleks terve nädala vältel ehmatavast ilmaennustusest lõhnagi olnud. Kes tegi viimaseid soojendusharjutusi, kes püüdis lihvida suusasammu või leida õiget määret. Asja lähemalt uurides võis aga veenduda, et esmamulje oli petlik: võrreldes tavalise suusavõistlusega oli lõviosa rahvamassist seekord end eriti paksult riidesse pakkinud, mõni oli soojenduseks endale musta prügikoti selga ajanud. Paljud olid korraldajate soovitusi kuulda võtnud ja näo pakase kaitseks sisse teipinud.

Ja kes seda ise kodus polnud teinud, võis osalejate vahel liikuvatelt spetsialistidelt vastavat teenust tagasihoidliku kahe euro eest osta. Poole tunniga ehk stardi ajaks oli paljugi muutunud. Mitmed heitsid üleriided seljast ja 63-kilomeetri pikkune teekond võis alata. «Mis see külm ikka mehega teeb. Kes kardab, jäägu koju,» kuulutas üks mehemürakas. See bravuurne härra ehk mõtles nii, kuid stardinumbreid jaganud tüdrukud tõdesid kümme minutit enne starti, et ilmselt jäävad siiski palju tulemata.

Stardipaugu peale läks rahvas liikuma. Vaadates seda massi ja heites pilgu 16 miinuskraadi näitavale kraadiklaasile, pidi paratamatult tõdema: eestlased on vist tõesti suusarahvas. Mitu kasti stardinumbritega oli aga endiselt täis.

Esimeses toidupunktis Matul ilmnesid esimesed märgid sellest, et rajale minnes riskiti siiski kõvasti külmetuda. Ühel oli härmas müts, habe või torusall, teisel rippusid ninast välja jääpurikad, kolmandal oli nägu võtnud peedi värvuse. Esimest kontrollpunkti iseloomustas üldjoontes see, et pausipidajaid oli vähe. Isegi kosutava spordijoogi lonksamiseks ei leidnud enamik suusahunte aega.

Kuutse toidupunktis ehk siis, kui sõita oli jäänud pool, kergem osa distantsist, oli aga pilt muutunud. Oli neid, kes otsustasid, et selleks korraks aitab, aga ka neid, kes vajasid meedikutelt külma kaitseks lisaplaastreid.
Pole ka imestada, kuna mõne mehe habeme kohta võinuks kasutada väljendit «näos paiknev liuväli» ja nimetada meest ennast lihtsalt lumejõuluvanaks.

Üks noormees oli vahepeal kepi kaotanud, kuid säras endiselt nagu esmakordselt lume võlud avastanu, vastas küsimusele raja raskuse kohta kiirelt: «Väga kerge on», ja lippas edasi.  

Kellel kepid alles ja ise terve, kuid suusk raskel klassikarajal vastu töötas, oli võimalik tasuta saada määrdemeistrite abi. Kui muidugi oli mahti mõni minut konkurentide möödumist pealt vaadata.

Näiteks Postimehe suusa­fännist ajakirjanik, 323. koha saanud Priit Pullerits nentis küll finišis, et suusk ei olnud seekord kõige parem, kuid head aega sõita ihkav harrastaja võrdlemisi pika pausiga minuteid kaotada ei soovinud.

Suurest huvist Otepää maailmakarikaetapi kõrval teise suure Eesti suusapeo vastu annavad tunnistust rahvamass ja tüütud liiklusummikud, aga ehk pareminigi Kuutse toidupunktis toimunud seik, kus suures grupis numbri all 717 sõitev Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip paljudele sootuks märkamatuks jäi. See-eest end tuntud superkangelaseks Batmaniks maskeerunu jäi silma igas raja osas ega pidanud raskeks ka kaasa elavale publikule iga kord lehvitada.

Kuutses teadsid kõik edasi punnitajad, et sõita on jäänud vaid pool maad ja see rajaosa on kergem. Katkestajate murdu, mida oli kardetud, ei tulnud ja enamik juba toitlustuspunktides tuttavaks saanud suusatajaid püsis vapralt finišinigi vastu. Pea kõik Postimehega vestelnud hindasid võistluse kordaläinuks. Paljude meelest oli küll külm, kuid siiski talutav.

«Tavaliselt on käed ja jalad need, mis kõige rohkem külmetavad, kuid täna polnud midagi hullu,» kommenteeris 50ndates eluaastates härra, kes lõpetas distantsi umbes poole peal. «Sain isegi raja 20 minutit kiiremini läbitud, kui alguses arvasin.»

Massiliselt oli ka neid, kes end karmide ilmaennustuste tõttu liiga paksult riidesse pakkisid ning toitlustuspunktides oma rõivad talongi vastu vahetasid. Kollaseid kotikesi, kus osalejate üleriideid hoiti, oli Elva suusabaasis tuhandeid.

Ka maratoni karjääri kõrgeimal, 75. kohal lõpetanud sõudekuulsus Allar Raja oli üks neist, kes pakast veidi üle hindas. Spordifännile tavaliselt paarisaerulisest kahepaadist koos Kaspar Taimsooga tuttav Raja loobus näiteks kinnastest, kui sõidetud oli kolmandik distantsist.

«Võtsin kaasa veidi paksemad kindad kui tavaliselt ja käed hakkasid higistama. Tean, et mul on kätes üsna hea vereringe, ja otsustasin, et edasi lähen ilma. Hiljem küll pakuti kindaid, aga vajadust nende järele polnud. Mõnus oli. Ainult siis hakkas külm, kui vesi sattus kätele ja jäätus ära, kuid kui selle ära kraapisid, polnud midagi hullu,» kommenteeris Raja, kelle sõnul võidi külma enne võistlust ehk isegi liiga palju karta. «Hirmul on suured silmad. Isegi vist panin liiga palju riideid, esimene pool higi lappas. Teine pool oli aga täpselt paras. Eks ilm läks ka veidi soojemaks, kui alguses kardeti, lõppkokkuvõttes oli ideaalne suusailm.»

Kui mõned osalejad said finišijoone ületanuna kiirelt preemiaks medali kaela ning keeldusid külmetumisele viidates igasugustest kommentaaridest, siis näiteks peaminister Ansip oli üks neist, kes vahepeal riideid isegi vähemaks võtta tahtis.

«Tore oli, mõlemad käed on alles. Vahepeal kiskus juba liiga soojaks ja tuli mõttesse, et võiks riideid vähemaks visata, kuid metsa vahel hakkas jälle külmem,» kommenteeris rahulolev peaminister. «Väga korralik rada, libisemine oli väga hea. Ilm oli külm, aga eks kõik need, kes olid suutelised 63 kilomeetrit läbima, olid võimelised ka korralikult riietuma.»

Tänavuse Tartu maratoni võitis rootslane Jerry Ahrlin ajaga 2:41.23, edestades sekundiga norralast Anders Auklandi. Kolmandana lõpetas Auklandi kaasmaalane Simen Østensen. Parima eestlasena sai Janek Vallimäe 18. koha.

Kui viimane võistleja kell 18.30 finišijoone ületas, võis ka tema käed taeva poole tõsta. Ta oli täpselt samasugune võitja nagu kõik teised. Ta oli seljatanud raske katsumuse.

TABLOO
40. Tartu maraton
63 km: 1. Jerry Ahrlin (Rootsi) 2:41.22, 2. Anders Aukland (Norra) +0,1, 3. Simen Østensen (Norra) +0,1, 4. Jörgen Brink (Rootsi) +0,2, 5. Haavard Hansen (Norra) +0,6, 6. Martin Larsson (Rootsi) +0,6 … 18. Janek Vallimäe +4.45, 21. Priit Talves +8.04, 22. Timo Juursalu +8.07 … 75. Sandra Hansson (Norra) +27.12 … 409. Ene Aigro +57.43.