Lumi kaob: kas suusaspordist võiks juba praegu loobuda?

Mariel Gregor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumetu suusanõlv Colorados. Põhja-Ameerikat on tabanud lumepuudus, mis mõjutab ka MK-etappide korraldamist.
Lumetu suusanõlv Colorados. Põhja-Ameerikat on tabanud lumepuudus, mis mõjutab ka MK-etappide korraldamist. Foto: Scanpix/AP

Suusatööstuses öeldakse, et väljendit «keskmine talv» (mis tähendas varem enam-vähem kindlat aega, mil ilmad läksid külmaks ja lumi tuli maha – M. G.) ei saa enam kasutada, sest sellel pole tähendust. Talved on aina lühemad, ilm on väga heitlik ja lund on vähem.

Kahel tuleval nädalavahetusel pidanuks Põhja-Ameerikas toimuma meeste mäesuusatamise MK-etapid. Ent ei Kanadas Lake Louise’is ega Ühendriikides Beaver Creekis pole piisavalt lund ning Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) oli sunnitud võistlused tühistama.

Juba eelmisel aastal olid paljud kuulsad USA kirdeosa suusakuurordid detsembris pruunide mäetippudega, samal ajal põhjustas El Niño lääne pool tohutuid lumetorme, nagu seal pole aastaid nähtud. Enam ei saa kindel olla, kas või millal lund on, ja see teeb talialadega seotud ja suusatööstuses töötavad inimesed ärevaks.

Kliimamuutused ei mõjuta talialasid mõistagi vaid meist kaugel, Euroopaski on sama probleem, nii on tulnud mitme suusaala MK-etapid ja näiteks ka Tartu maraton aasta-aastalt aina tihemini ära jätta (viimati aastatel 2014 ja 2016, alates sajandivahetusest on ära jäänud veel 2000., 2004., 2008. aasta sõidud – M. G.).

Aastaks 2100 on keskmine temperatuur Maal tõusnud nelja kraadi võrra (Celsius), mistõttu on siis ülimalt keeruline leida kohta, kus suusavõistlusi pidada. 19 linnast, mis on taliolümpiat võõrustanud, on käesoleva sajandi keskpaigaks maailma uhkeima spordipeo korraldamiseks võimelised kümme linna. Aastaks 2100 vaid kuus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles