Saada vihje

Kas NBA jätab Euroopa klubid külma kätte?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Madridi Reali liider Sergio Llull (vasakul) on kõigi märkide järgi parem mängija kui Boston Celticsi tsenter Tyler Zeller, aga Zelleri palk on sel hooajal enam kui kaks korda suurem.
Madridi Reali liider Sergio Llull (vasakul) on kõigi märkide järgi parem mängija kui Boston Celticsi tsenter Tyler Zeller, aga Zelleri palk on sel hooajal enam kui kaks korda suurem. Foto: GERARD JULIEN/AFP/Scanpix

Paar aastat tagasi rahapaja otsa sattunud maailma tugevaim korvpalliliiga NBA teeb kõik selleks, et oma positsiooni tugevdada. Võrreldes Euroliigaga on neil raha oluliselt rohkem ja varsti sõlmitav uus tööleping peaks andma senisest enam võimalusi häid pallureid Euroopast ookeani taha meelitada. Ükskõik, kas jutt käib noortest talentidest, ennast juba Euroliiga tipus tõestanud ameeriklastest või isegi kohalikest staaridest.

Seni on NBA meeskonnad olnud maksimaalselt 15-liikmelised, aga ESPNi teatel tõstetakse uue töölepinguga seda arvu kolme võrra. Kõik platsile muidugi ära ei mahu – kehvemas vormis või vähem kogenud pallurid saadetakse NBA tütarliiga D-League’i klubidese, et nad mingid minutid ikkagi kätte saaksid.

Kuni 90 uue ja kõrgepalgalise töökoha (NBA miinimumpalk oli viimati 511 000 eurot, aga seda summat teenib ainult väike osa mängijatest – toim) tekkimine avaldab mõju terve maailma korvpallile, eriti Euroopale. Väiksema kaliibriga tegijate jaoks on tähtis ka D-League’i töötasude suurenemine. 18 000–25 000-eurone aastapalk suureneb koguni kolm korda. Praegu pole NBA tütarliigasse mõtet õnne otsima minna isegi osal Eesti liiga leegionäridel, sest isegi siinmail teenitakse rohkem.

Miloš Teodosicit (Moskva CSKA) ja Sergio Llulli (Madridi Real) muidugi 75 000 või poole miljoni euroga ei püüa. Tõeliste Euroliiga tippude palgad küünivad kolme miljoni euroni, lisaks on nii Teodosic kui Llull mõista andnud, et iga hinna eest nad ookeani taha ei kipu.

Tagasi üles