Selge pakkumine võiks tuua Venemaa meistri Eesti lipu alla

Konstantin Šabanov võistles laupäeval pärast pikka vaheaega taas Eestis. Foto: Liis Treimann

Eestil võinuks olla vähemalt Euroopa tipptasemel tõkkesprinter. Paraku esindab aastaid Tallinnas elanud Konstantin Šabanov Venemaa koondist.

«Elasin Eestis ja soovisin selle riigi eest võistelda, kuid kodakondsuse vormistamisega tekkisid probleemid, seepärast pidin kolima Venemaale,» rääkis idanaabrite lipu all juunioride maailmameistriks kroonitud 21-aastane mees. Laupäeval võistles ta pärast pikka vaheaega taas oma kunagises kodulinnas Tallinnas ja mõistagi noppis siinsel kuldliiga etapil esikoha.

Noorukina Eestist lahkunud Šabanov väitis, et pole kodakondsuseta jäämise tagamaadega täpselt kursis. «Nende asjadega tegelesid täiskasvanud ja minusse see ei puutunud. Tean, et isal oli probleeme mingite dokumentidega,» meenutas ta.

Armastus seob Tallinnaga

Probleemid olid aga tõsised. Papa Šabanov, samuti endine tõkkejooksja, kes ärimaailmas toimetamise kõrvalt jõudis treenida ka oma poega, hankis pettuse teel Eesti kodakondsuse. Kui ametnikud said jälile, et Georgi Šabanov polegi pärit Põlvast, vaid hoopis Pihkvast, võeti talt Eesti kodakondsus ja kogu pere kolis Venemaale.

Varem Eesti noorte koondisse kuulunud Konstantin Šabanov tegi aga arengus järsu hüppe, murdis end Venemaa juunioride koondisse ja krooniti 2008. aastal omavanuste maailmameistriks. Viimastel aastatel on ta mahtunud juba suurriigi täiskasvanute esindusse.

Eestiga pole Šabanovil side siiani katkenud. Lisaks nostalgilistele noorpõlvemälestustele ja sellest ajast jäänud sõpradele tõmbab teda siia ka Tallinnas elav armastatu, 20-aastane sprindipiiga Julia Šalagina.
«Vahemaa muudab suhte keeruliseks, kuid armastus on selle võrra tugevam,» tunnistas Šabanov. «Käin aeg-ajalt Tallinnas Julial külas ja niisama puhkamas, viimati olin siin paar nädalat tagasi.»

Arvestades Šabanovi tihedat sidet Eestiga, poleks midagi imelikku, kui taas kerkiks päevakorda tema Eesti lipu alla toomine. «Olen Eesti peale mõelnud, kuid ühtegi pakkumist pole tehtud ja seega võistlen Venemaa eest,» rääkis ta. «Kunagiste probleemide pärast pole mul hinges vähimatki kibestumist ega solvumist – ma pole selline inimene.»

Kuidas ta aga reageeriks, kui Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi astuks juurde ja teeks konkreetse pakkumise? «Ilmselt satuksin segadusse ega oskaks kohe vastata. See pole küsimus, mida saaks otsustada kiirustades,» arvas Šabanov ja möönis, et Eesti eest võisteldes oleks tal palju lihtsam pääseda tiitlivõistlustele. Samas lisas ta, et kuhugi jõudmiseks tuleb nagunii kiiresti joosta.

Teigamägi jäi Šabanovi teemat kommenteerides kidakeelseks, märkides, et kodakondsuse vahetamine peab olema eelkõige sportlase enda suur soov. Alaliidu presidendi ettevaatlik positsioon on mõistetav, paar aastat tagasi aitas ta vormistada kodakondsuse kõrgushüppaja Tatjana Kivimäel, kuid Eesti kodaniku Mihhail Kivimäega abielus olev venelanna pole dokumente lõpuni vormistanud. Huvitava kokkusattumusena oli just Šabanov see, kes soovitas Kivimäel Eesti kergejõustikujuhtide poole pöörduda.

Plaanid hoiab enda teada

Tuleval nädalal sõidab aga tänavune Venemaa meister Šabanov Pariisi EMile. Tänavuses Euroopa edetabelis 7,63ga 6. kohal asuv mees loodab talvise hooaja tähtsaimal võistlusel joosta kiiremini kui kunagi varem.

Šabanovi lähimad plaanid ongi seotud Pariisi võistluse ja suvel toimuva U-23 EMiga. Mõtetes mõlgub ka soov joosta septembri hakul Lõuna-Koreas toimuval MMil, ent kaugemale ulatuvatest plaanidest ei soovinud ta rääkida. «Võimalik, et minu unistused on Napoleoni stiilis, kuid asjadest pole vaja ette rutata,» märkis ta vaid.

Moskvas koos vanemate ja noorema vennaga korterit jagav Šabanov tunnistas, et elu metropolis pole meelakkumine. Näiteks treeningule sõitmiseks võib tal ühel päeval kuluda pool tundi, teisel aga kolm tundi. Samas ei näe ta põhjust kurta.

«Meil makstakse soliidselt toetust ja tingimused on korralikud,» rääkis ta. «Londoni olümpiani jääb pisut üle aasta. Need, kes pääsevad koondise kandidaadiks, kindlustatakse eraldi stipendiumiga.»