Rääkides treeneriametist Eestis, pole Ottoson nõus nendega, kes väidavad, et see on üks nigel amet ja ära sellega ei ela. 1972. aastal treenerina alustanud Ottosoni esimene palk oli 34 rubla. «Aga kui ülikooli lõpetasin ja teeneliseks treeneriks ning Nõukogude Liidu kõrgema kategooria treeneriks sain, siis mu palk oli nii suur, et ma võisin taksoga tagurpidi sõita! Tuleb ülikoolis käia ja õppida, mitte viriseda. Ise kaasa mõelda, olla korralike ja tervislike eluviisidega, siis jaksad ka vanemas eas seda tööd teha, ka noortega võidu. Algus ongi raske, peabki olema, aga tööga tuleb kõik. Ega teistel elualadel ka lambist palka ei saa, sa pead näitama, et sa teed tööd. Ja kust on treenerid võtnud, et kahe tunni eest päevas peaks saama sama palju palka nagu teised saavad kaheksa tunni eest.»
