Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2016/03/11/5147791t1ha702.jpg)
Esmaspäeval vehklemisliidu presidendiks tagasi valitud Margus Hanson loetleb tänases Postimehes oma eelmise valitsemisperioodi jooksul saadud medaleid ja muid sportlaste märkimisväärseid saavutusi. Tõepoolest, sportlikus mõttes on tegemist Eestile väga eduka spordialaga: võidetud on kulda ja karda ning selles mõttes pole vehklejatele midagi ette heita. Tase on tõeline maailma klass.
Samas üllatab presidendi kommentaar oma lihtsameelsusega… Või on tegemist hoopis probleemi eitamisega? Ei sõnagi sellest, kuidas taastada alaliidus rahu ning üksmeel. Kuid just see on Eesti vehklemise üks peamisi küsimusi.
Vaadates Eesti naiskonna noorust ning peale kasvava põlvkonna eredaid andeid, pole põhjust kahelda, et selle spordiala esindajatel on kõik võimalused jätkata maailma tipus ka järgmistel aastatel. Kuid seda vaid juhul, kui vehklemise alustalaks olev alaliit suudab piirata enda sees levivat mädanikku nimetusega «sisetülid».