Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/03/30/3919655t1h93d6.jpg)
/nginx/o/2015/04/17/3973317t1h8c47.jpg)
Täna avalikustati Londonis uurija Richard McLareni poolt koostatud Venemaa süsteemset dopingupettust kirjeldava raporti teine osa. Dopinguproovidega manipuleerimisest sai aastatel 2011-2014 kasu üle 1100 Venemaa sportlase.
Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port ütles dopinguraportit kommenteerides, et kõige enam üllatas teda dopingupettusega seotud sportlaste hulk.
«1100 on väga suur ja lausa traagiline number. Teiseks nimetati raportis mitmel korral otsesõnu (endist Venemaa spordiministrit ja praegust asepeaministrit) Vitali Mutkod, kes oli dopinguprogrammis üks juhtivaid tegelasi,» rääkis Port Postimehele.
Suur dopinguvari on Venemaa spordi kohal juba 2014. aasta lõpust ja karistuseks ei lubanud näiteks rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) ühtegi Venemaa atleeti Rio olümpiamängudele. Erand tehti vaid kaugushüppajale Darja Klišinale, kes suutis tõestada, et on süsteemiväline.
Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) sel suvel kindlat seisukohta ei võtnud ja jättis otsustusõiguse alaliitudele. Port usub, et seekord võtab ROK hoopis jõulisema positsiooni.
«Julgen arvata, et Venemaa sportlasi ei lubata 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiale. Nad ei jõua lihtsalt reforme piisavalt kiiresti läbi viia ja tänased vihased avaldused ei aita nende olukorrale kuidagi kaasa. Ka see, et Venemaa antidopinguagentuuri (RUSADA) järelvalvekomisjoni juhiks pandi Jelena Isinbajeva, viitab pigem Nõukogude Liidu aegsele kombinatoorikale, mitte soovile asju korda teha.»