:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
/nginx/o/2011/02/28/527198t1h7025.jpg)
Eelmise aasta lõpus otsustas Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon (FIE), et nagu kõikidel MK-etappidel nii ka Tallinna Mõõgal peab olema videokorduste võimalus. Korraldajatelt nõudis see suuri lisakulutusi, kuna süsteemi paigaldamise ja korrasoleku eest hoolitseb sellele spetsialiseerunud Šveitsi firma.
Tehnika võetakse appi alles põhiturniiril ehk 64 parema hulgas, kus selle kasutus on kohustuslik ning igal vehklejal on matši jooksul võimalus kaks korda vaadata videokordust. Kusjuures, kui apelleerija protest osutub õigustatuks, jääb videokorduse nõudmise õigus sportlasele alles.
Eesti alaliidu peasekretär Jüri Salm, kes on ühtlasi ka üks kahest Eesti rahvusvahelise litsentsiga kohtunikust, peab uuendust isikliku kogemuse põhjal mõistlikuks.
«Vehklemises on kohtuniku töö päris keeruline,» sõnas Salm ja meenutas: «Mäletan, kui lugesin (mõistis õigust – toim) ühte MK-etapi finaali, kus võtsin seisul 14:14 vastu vale otsuse ja kuulutasin võitjaks selle, kes tegelikult ei pidanuks. Kusjuures abikohtunikud nõustusid. Hiljem suurelt ekraanilt kordust nähes sain veast aru ja oli piinlik.»